Ta selgitab, et eakamate inimeste haigestumine COVID-19-sse on ohtlikum seetõttu, et eakatel on tihti üks või enam kaasuvat haigust. Samuti on teada, et nende haiguste puhul kulgeb COVID-19 oluliselt raskemalt, paraku esineb ka surmajuhtumeid.
Vähe on dr Lille sõnul räägitud sellest, et pärast COVID-19 põdemist ilmnevad hilisemad terviseprobleemid tulenevad suurest, ulatuslikust kopsukahjustusest, mis võib põhjustada hingamis- ja südamepuudulikkust.
Teiseks oluliseks aspektiks on suhtlemine lähedastega. Lill toob välja, et kui patsientide käest uurida, kus võis viirus külge hakata, ütlevad paljud, et lapsed tulid appi, tõid süüa ja tulid natukeseks tuppa ka. Hiljem selgub, et koos toidukotiga on lähedasele viidud ka koroonaviirus.
Lill nendib, et eakad vajavad tihti kõrvalist abi. Kui eakas on vaktsineeritud, annab see lähedastele võimaluse vajadusel appi minna ja eakas tunneb end oluliselt kindlamana.
Tulevikus saab tähtsaks meditsiiniteenuste, aga ka spaade, massaažide ja muude taastusraviteenuste kasutamine. Kui eakad on vaktsineeritud, siis saavad nad kõike seda endale olulisemalt julgemalt lubada.
“Inimesed peaksid usaldama oma perearsti, kes valib välja neile õige vaktsiini, kindlasti tuleks süstida kehtestatud kolmenädalase intervalli järgi nii, nagu perearst selle plaani teeb,” paneb dr Lill südamele.
Ta märgib lisaks, et kõrvaltoimetest räägitakse palju, ent praeguseks, mil maailmas on vaktsineeritud juba miljoneid inimesi, on selgunud, et kõrvaltoimeid on eakate vanusegrupis oluliselt vähem kui 55-aastaste ja nooremate seas.
