Ajaleidja säästab patsiendi aega

“Ajaleidja mõte on hoida kokku inimeste aega, kes käivad uute arstiaegade olemasolu iga päev digiregistratuuris kontrollimas. Tänu ajaleidjale ei pea vastuvõtuaja otsimise ja broneerimise pärast muretsema,” ütles Jansen.

Kui inimesel ei õnnestu digiregistratuuris kohe sobivat vastuvõtuaega leida, avaneb tal võimalus oma vastuvõtuaja eelistused ajaleidjasse lisada ja end ootejärjekorda panna. Kui automatiseeritud lahendus leiab sobiva vastuvõtuaja, antakse sellest inimesele SMS-i ja e-posti teel teada.

Kui pakutud arstiaeg sobib, saab selle kinnitada 24 tunni jooksul kas digiregistratuuris, e-kirjaga või vastates SMS-ile „Tulen“. Kui aeg ei sobi, saab sellest samu kanaleid pidi loobuda ja jääda järgmist pakkumist ootama.

Milliste eriarstide juurde saab ajaleidja abil aja broneerida?

Ajaleidja katseprojektiga on suuremal või väiksemal määral liitunud ligi 20 lepingupartnerit ehk kaks kolmandikku Eesti raviasutustest. “Kõikide raviasutuste teenused ei ole veel broneerimiseks avatud, sest lahendus on katsetamise järgus,” märkis Jansen.

Praegu saab ajaleidja kaudu aja broneerida näiteks günekoloogi, endokrinoloogi, kopsuarsti, kardioloogi, neuroloogi, vaimse tervise õe ja veel mitme spetsialisti juurde, kokku rohkem kui kümnel erialal üle viiekümnele raviteenusele.

“Tänavu märtsi lõpuni kestva katseperioodi lõpus analüüsime põhjalikult, kui hästi ajaleidja lahendus toimib ning millised on võimalikud paranduskohad. Katseprojekti heade tulemuste korral plaanime ajaleidjat laiendada järk-järgult ka teistele erialadele ja teenustele üle Eesti,” rääkis Jansen.

Kui Ajaleidja lahendus peaks laienema kõikidele raviasutustele ja teenustele, on võimalik täpsemalt analüüsida ka seda, millistel erialadel,  millises mahus ja millistel aegadel on nõudlus arsti juurde saamiseks kõige suurem. 

“Tänavu on plaanis katsetada, kas Ajaleidja võiks abistada krooniliste haigustega patsiente, keda kutsutakse regulaarselt arsti juurde tagasi. Arstil võiks olla võimalik patsient ise ootejärjekorda lisada, kui tohter teab, et soovib patsienti näiteks aasta pärast uuesti näha,” tõi Jansen veel välja.

Ajaleidja lahendust täiendatakse pidevalt

Alates eelmise aasta kevadest, kui ajaleidja käivitus, on seda kasutanud üle paari tuhande inimese, kõige enam leiab see rakendust Harju- ja Tartumaal. “Samas võiks huvi olla suuremgi,” tõdes Jansen.

2023. aasta jaanuari seisuga broneeriti ajaleidja kaudu pea 2000 aega. Kõige populaarsem eriala oli naha- ja suguhaiguste arsti vastuvõtt, kuhu broneeriti 1258 visiiti. Populaarsuselt järgmised on kardioloogi ja ortopeedi vastuvõtt. “Paraku näeme, et ajaleidja pakutud vastuvõttude aegumiste – aeg tuleb kinnitada 24 tunni jooksul ‒ ja tühistamiste arv on suur. Mullu aegus üle 8000 aja ja ligi 3000 aega tühistati,” nentis Jansen.

Seejuures aga on patsientide tagasiside näidanud, et ootejärjekorra olemasolu peetakse kiiduväärseks ja hädavajalikuks. “Osad kasutajad leidsid, et lahendust on mugav kasutada – eriti toodi välja aja broneerimist ja tühistamist SMS-i teel,” sõnas Jansen.

Küll aga leiti, et kasutaja teekond ajaleidjani on ebamugav, seda alates digiregistratuuri avalehest. Samuti toodi välja, et lahendus peaks võimaldama ka oma eelistuste täpsustamist ja SMS-iga ootejärjekorrast eemaldamist, kui mingil põhjusel pole enam arsti juurde vaja minna.

“Tagasisidest nähtub, et kasutajad sooviksid ajaleidja kaudu valida ka konkreetse arsti nime, kelle juurde visiidiaegu otsida. Kui tervisemure pole kriitiline, on patsiendid valmis kauem ootama, et saada just selle arsti juurde, keda nad rohkem usaldavad. Samuti soovitakse varasemat vastuvõtuaega broneerida ka siis, kui aeg on juba olemas ja kinnitatud,” kirjeldas Jansen.

Kasutajate kogemuse ja tähelepanekute abil parendatakse lahendust jooksvalt. “Näiteks alguses töötas ajaleidja nii, et kui inimene oli kolmele arstiaja pakkumisele ei öelnud, siis tegi ajaleidja uute aegade otsimises kahenädalase pausi. Inimestele see aga ei meeldinud ja seetõttu kaotasime pausi ära,” tõi Jansen välja.