Ettevaatust: mürgiste taimede mahla ja päikesekiirguse koosmõjul tekib nahale tugev põletus

Lastelegi tasub õpetada, et putkede varred pole mängimiseks!Foto: Shutterstock

Eestis kasvab taimi, mille mahl põhjustab nahale sattudes ärritust. Lisaks muudab taimes sisalduv psoraleen naha päikesevalguse suhtes tundlikuks. Nii tekivad nahal tugevad põletikunähud koos pikalt paranevate valulike villidega.

Mürgistusteabekeskus hoiatab, et Eestis kasvab mitut liiki putkesid, sealhulgas karuputk, karvane karuputk, heinputk, mets-harakputk, kikkaputk, aed-moorputk, koeraputk. Neist ohtlikuim on laialt levinud võõrliik – Sosnovski karuputk, mille suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Karuputke mahl sisaldab psoraleeni, mis ärritab nahka ja limaskesti. 

Sestap tasub lastelegi meelde tuletada, et putkede varred pole mängimiseks. Kes teeb neist binokli, saab endale kauaks ajaks pigmendisõõrid silmade ümber, kuna taimemahla ja päikesekiirguse koostoimel tekkinud villidest allesjäänud armid pigmenteeruvad.

Lisaks tuleb olla ettevaatlik ruudiliste sugukonda kuuluvate taimedega, nagu aedruut ja valge diktamnus ehk moosesepõõsas, keda ei või kunagi korjata keskpäevase päikesega – lehtede eeterlikud õlid võivad koostöös päikesega jätta nahale tugevaid põletushaavu.

Kuidas käituda pärast mürgitaime söömist?

Noori karuputke võrseid on kerge ajada segamini varsselleri, peterselli või rabarberiga. Tugevalt ärritava taimemahlaga kokkupuutunud suu limaskestal tekib seepeale tugev reaktsioon, mis võib viia eluohtliku kõriturseni. 

Mittesöödava taime söömisel:

  • eemalda suust taime jäägid ja loputa suud veega;
  • anna kannatanule väikeste lonksudega jahedat vett, aga mitte üle ühe klaasitäie;
  • jälgi, kas inimene saab neelata;
  • pista suhu midagi külma (näiteks mahlapulk), et vähendada võimalikku turset.

Kui tekib kahtlus, et nendest võtetest ei ole abi, tuleb kutsuda kiirabi ja anda inimene meedikute järelevalve alla.

Kuidas anda esmaabi nahaärrituse korral?

Kui taimemahla ei pesta kohe ära ja nahka ei kaitsta ultraviolettkiirguse eest vähemalt 48 tunni vältel, siis tekivad kokkupuutekohtades paistetus ja villid. Sümptomid tekivad tavaliselt 18–24 tunni möödudes, maksimaalselt 2-3 ööpäevaga reaktsioonina UV-kiirgusele. Villid lähevad katki paari päevaga, kuid nende armid kaovad alles ühe-kahe aasta jooksul.

Esmaabi tugeva nahaärrituse korral:

  • Pese nahk jaheda veega puhtaks ja hoidu nahka hõõrumast; ära kasuta seepi!
  • Kaitse nahka päikesekiirguse eest vähemalt 48 tundi pärast kokkupuudet.
  • Kuna psoraleenist tingitud põletus tekitab valu, kasuta jahutavaid mähiseid.
  • Pea nõu perearstiga – vajaduse korral küsi apteegist kortikosteroidsalvi.
  • Psoraleenimürgistuse korral nõu saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.

Karuputk juuri aiast välja

Suvel looduses ringi liikudes ja uhke valge õisikuga putkesid kohates tasub säilitada valvsus. Eestis võõrliigina kasvavad hiid- ja Sosnovski karuputk on ohtlikud nii kohalikule loodusele kui ka inimese tervisele.

Keskkonnaamet innustab maaomanikke üksikuid taimi ise välja kaevama, et aidata kaasa invasiivsete taimede leviku ohjeldamisele. Parim strateegia karuputkede leviku peatamiseks on tõrjuda taimi nende varases kasvufaasis. Taim tuleb hävitada enne õitsema hakkamist või hiljemalt enne seemnete varisemist. Putkede mehaanilisel hävitamisel tuleb kasutada kaitsevarustust (kindad kätte ja näokaitse ette) ning hoiduda otsese päikesekiirguse eest. 

Keskkonnaametile teadaolevate kolooniate asukohti saab vaadata Maa-ameti karuputke kaardirakendusest. Keskkonnaameti sõnul võib iga maaomanik karuputke võõrliike ise välja kaevata, järgides keskkonnaameti kodulehel kirjeldatud ohutusnõudeid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.