Praegu kasvab haigestumine COVID-19sse kiiresti eelkõige koolilaste ja vanemaealiste hulgas. Vanemaealiste haigestumine tähendab aga haiglaravi vajaduse kasvu. Täpseid prognoose on hetkel teha väga raske, sest palju oleneb inimeste enda käitumisest – kas leitakse aega vaktsineerimiseks, kas haigena püsitakse kodus ja järgitakse hügieenireegleid.
Gripi hooaeg on alanud sellel aastal pisut varem kui eelnevatel aastatel ja seda täheldatakse ka teistes Euroopa riikides. Seega tuleks reisimisel olla ettevaatlik ja järgida soovitusi nakatumise vältimiseks.
Kuidas peavad vastu tervishoiuasutused? Kas viiruste laialdane levik on toonud kaasa haigestumised haiglapersonali ja tervishoiutöötajate hulgas?
Terviseamet seirab koostöös kogu riiki hõlmava haiglavõrguga igapäevaselt haiglate COVID-19 olukorda. Kuigi üldine COVID-19 patsientide arv on viimasel nädalal haiglates koondarvuna aeglases kasvutrendis, siis tervishoiu vaates on olulisem indikaator kõrgeima astme intensiivravi koormus. See on siiani püsinud madal ja seega puudub hetkel vajadus raviteenuste ümberkorraldamiseks.
Haiglad on viimase kahe aasta vältel omandanud COVID-19 patsientide ravimisel hea kogemuse ning oskavad toimetada olukordades, kus varasemalt oleks riigis kehtestatud juba rangeid meetmeid. Lisaks on haiglad patsientide kaitseks rakendanud haiglasiseseid nakkushaiguste levikut tõkestavaid meetmeid.
Ükski haigla ei ole hetkel teavitanud toimepidevuse häire ohust või ohust endast. COVID-19 mõttes oleme endiselt leebes stsenaariumis. Loomulikult esineb haigestumisi ka tervishoiutöötajate hulgas, kuid toimepidevus hetkel häiritud ei ole. Haigestumisi võib ette tulla kõikides kollektiivides, kes lähedalt kokku puutuvad. Seega on asjakohane rakendada kõikjal põhimõtet – haigena püsi kodus.
Kohe on käes jõulueelne osturalli ja juba praegu on kaubakeskustest tunglemine. Kuidas end selle tuhinas kaitsta? Kas maski võiks ette panna? Kas vanavanematele võib külla minna?