Siinkohal rõhutab prof Rosenberg õigaegse diagnoosi olulisust, mis on vajalik parimate ravitulemuste saavutamiseks: „Vajalik on nii õigeagne diagnoos kui ka riskitegurite selgitamine, käsitlus ja ravi. Neerukahjustus on kergesti diagnoositav – patsiendid ja arstid peaksid olema piisavalt informeeritud lihtsate uuringute osas nagu uriini- ja vereanalüüsid. Varajane neeruhaiguse diagnoosimine tagab patsiendile neeruhaiguse progresseerumise ennetuse ja hoiab ära neeruasendusravi alustamise (dialüüsravi, neerusiirdamine).“

Haigused, mille puhul tekib või on suurem kroonilise neeruhaiguse tekke- ja progresseerumise risk:

• 1. ja 2. tüüpi diabeet
• Hüpertensioon
• Krooniline glomerulonefriit (immuunmehhanismiga kulgev neerupõletik)
• Krooniline südame- ja veresoonkonnahaigus
• Krooniline neeruvaagna- ja neerusäsi põletik (põhjustatud infektsioonidest või toksilistest ainetest)
• Neerude harvikhaigused (näiteks polütsüstiline neeruhaigus jpt.)
• Adipoossus
• Kaasasündinud neerude vääraengud

Eesti nefroloogid ja neeruõed kutsuvad üles tervete neerude nimel:

• järgima tervislikku eluviisi s.h. hoida kehakaal normis,
• lõpetama suitsetamine
• liikuma piisavalt
• mõõtma vererõhku
• teostama perearstil lihtsat uriinianalüüsi ja määrama neerufunktsiooni, kellel on suurem kroonilise neeruhaiguse tekkerisk (diabeedi ja kõrgvererõhktõvega inimesed, ülekaalulised, üle 50aastased, suitsetajad või kellel on perekonnas esinenud kroonilist neeruhaigust)
• krooniline neeruhaiguse korral käia regulaarselt kontrollis.

10. märts on rahvusvaheline neerupäev

„Rahvusvahelisel neerupäeval on õige hetk kutsuda inimesi üles diagnoosi õigeaegsusele tähelepanu pöörama ka tervist hoidvale ja haigusi ennetavale käitumisele,“ sõnas professor.

Kroonilise neeruhaigusega kaasnevatele probleemidele tähelepanu pööramiseks tähistatakse rahvusvahelist neerupäeva igal aastal märtsikuu teisel neljapäeval. Üleskutse rahvusvahelise neerupäeva korraldamiseks pärineb Rahvusvaheliselt Nefroloogide Seltsilt ja Rahvusvaheliselt Neeru Sihtasutuste Föderatsioonilt.

„Ka Eesti nefroloogid ühinevad muu maailma kolleegidega kutsudes üles kõiki inimesi olema kursis krooniliste neeruhaiguste kulu iseärasustega. Soovime, et meie patsiendid kroonilise neeruhaigusega elaksid rahulikult teadmisega, et isegi siis, kui neerufunktsioon alaneb, on võimalik rakendada neerude tööd asendavat ravi. Soovitame alati küsida nõu oma perearstilt, kuidas hoida ära ja ravida neeruhaigusi, kontrollida oma vererõhku ning vajadusel konsulteerida nefroloogiga,” ütles prog Rosenberg.

Patsientidele ja arstidele on olemas eestikeelsed hiljuti valminud uued ravijuhendid („Kroonilise neeruhaiguse ennetus ja käsitlus“), kus on ära toodud seisundid, millal on vaja teostada uriinianalüüs ja neerufunktsiooni kontrollimine inimestel, kellel on suurem kroonilise neeruhaiguse tekkerisk – need on peamiselt patsiendid diabeedi, adipoossuse ja kõrge vererõhuga.

Prof Rosenberg lisas, et ka harvem esinevate haiguste korral on igakülgne neerufunktsiooni jälgimine vajalik. „Varajane haiguse diagnoosimine tagab patsiendile õigeaegse ravi ja parema elukvaliteedi,“ kinnitas ta.