Hea nõuanne

Mis saab tualettpotti visatud ravimist?

Ravimid on ohtlikud jäätmed, mille koht ei ole prügikastis ega tualettpotis. Ravimijäätmeid võetakse vastu nii apteekides kui ka jäätmekäitlusjaamades.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Igal aastal jõuab ohtlikke jäätmete kogumiskohtadesse ligi 24 tonni ravimijääke ja vähemalt sama palju ravimijäätmeid jääb kogumiskohta viimata ning need visatakse kas prügikasti või tualettpotti. Miks ei tohi seisma jäänud ravimeid kodustes tingimustes hävitada ning kuhu need siis viia, arutleb Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilane Hanna Marta Nellis.

Uurimistöös „Tsiprofloksatsiini mõju bakterite üldarvule sünteetilise reoveepuhastuse mudelsüsteemis“ vaatlesin, kuidas mõjutab antibiootikum tsitrofloksatsiin reoveepuhastuses kasutatavaid baktereid. Lisaks bakterile, mis peaks reovett puhastama, läks söötmetel kasvama ka 14 „võõrast“ bakterit, mida algselt katseseadmesse ei lisatud. Nähtus, et antibiootikumidega reovees kasvas bakterite arvukus ning esile kerkisid bakterid, mis ei toetanud reovee puhastamist.

Siin on mitu varianti. Üks variant on, et tualettpotti visatud ravim satub esmalt reovette, sealt edasi reoveesettesse ja heitvette. Heitvesi jõuab välja pinnavette, kus kasvavad taimed ning mida söövad loomad ja linnud. Sealt edasi jõuab see ringiga inimese toidulauale. Teine variant on, et heitvesi jõuab põhjavette ja me joome ravimitega saastunud vett ning kolmas võimalus on, et ravimijäägid jõuavad meieni näiteks kala süües.

Lisaks inimestele mõjutavad ravimid ka mikroorganismide elutegevust ja aktiivsust ning taimede ja loomade kasvu ja arengut. Ühes Eesti uuringus uuriti ravimijääkide sisaldust kompostis ja reoveesettes. Uuringust nähtus, et ravimid võivad koguneda ka söögitaimedesse. Katsetaimedeks olid porgand, kartul ja lehtsalat. Selgus, et kõige rohkem ravimijääke oli liivases mullas kasvanud taimede maa-alustes osades.

Lisaks on täheldatud, et ravimitel on mõju kalade populatsioonile – kalamaimudest arenevad ainult emased, isased muudavad sugu, neil arenevad munasarjad ning populatsiooni sigimine on häiritud. Kõik see toob kaasa kalade arvu, sh röövkalade ja muude mereasukate arvukuse vähenemise.

Üheks väga ohtlikuks ravimiliigiks looduses ongi antibiootikumid. Loodusesse sattudes suureneb antibiootikumiresistentsuse tekkevõimalus mitu korda. Kui resistentsed tüved jõuavad inimesteni, võib juhtuda, et praegu ravitavatele bakteriaalsetele haigustele ei ole tulevikus ravi, sest antibiootikumide jõud ei käi enam bakteritest üle.

Kuidas on olukord Eestis? Eelpool mainitud uuringus analüüsiti ka Tartu ja Tallinna reoveesetet. Selgus, et nii Tallinna kui ka Tartu reoveesettes oli fluorokinoloonide (rühm antibiootikume) sisaldus Euroopa Ravimiameti soovitatust mitu korda üle. Läänemerre jõudvate ravimite hulka uurides on selgunud, et igal aastal jõuab Läänemerre 1800 tonni ravimijääke.

Oluline on meeles pidada ja tegutseda teadmises, et ravimid on ohtlikud jäätmed ning nende koht ei ole prügikastis ega tualettpotis. Ravimijäätmeid võetakse vastu nii apteekides kui ka jäätmekäitlusjaamades.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.