Toitu võib süüa väikeses koguses. Söömine ei halvenda kõhulahtisust. Esimestel haiguspäevadel tuleks süüa kergesti seeditavaid toite, mis poleks liiga soolased, magusad ega vürtsikad. Hästi sobivad näiteks kaerahelbe- või riisipuder, banaan, valge riis (ilma lisanditeta), sai ja röstsai, keedukartul, kõrsikud, kreekerid, kissell.
Lastel, eakatel ja kaasuvate haigustega inimestel on soodumus dehüdratsioonist tingitud tüsistusteks ning neid tuleb eriti hoolikalt jälgida. Dehüdratsiooni saab ennetada ja ravida apteegis saadaolevate vedeliku ja soolatasakaalu taastavate toodetega.
Võta ühendust oma perearstikeskusega:
- kui senised kaebused ei vähene või seisund halveneb;
- kui tekib verine kõhulahtisus.
Kutsu kiirabi/pöördu EMOsse, kui:
- haigestunud on alla 6 kuu vanune laps;
- tekkinud on äärmuslik nõrkus, jõuetus;
- enesetunne järsult halveneb;
- kaasneb palavikualandjatele allumatu püsiv üle 38,5 °C palavik, eriti eakatel ja lastel;
- esineb lakkamatu oksendamine, kõhulahtisus;
- inimene ei suuda iseseisvalt suukaudu vedelikku tarbida.
Pärast tualetis käimist ning alati enne toiduainete katsumist tuleb käsi pesta puhta sooja vee ja seebiga. Käsi kuivata ühekordsete paberrättidega, kuni kõhulahtisus või selle võimalik põhjustaja püsib.
Haigete eest hoolitsemisel tuleb jälgida hügieenireegleid, sest paljud haigustekitajad levivad fekaal-oraalsel teel ehk mustade käte vahendusel. Haigustekitajad levivad väljaheitega, nakkusohtlikud võivad olla ka oksemassid. Seetõttu tuleb nende käsitlemisel olla hoolas ja pesta enda käsi pärast puhta sooja vee ja seebiga, sealhulgas mähkmete või voodilinad vahetamise järgselt.
Ruumide, sealhulgas tualettruumide puhastamisel tuleks kasutada desinfitseerivaid puhastusaineid. Puhastada tuleb ka neid pindu, mida kätega sageli kasutatakse, näiteks ukselingid. Haigel peaks olema eraldi sööginõud.
