Hea nõuanne

Prillidest vitamiinideni: kuidas parandada ja kaitsta nägemist?

Vanusega kasvab silmahaiguste risk ja seetõttu peaks igaüks teadma, kuidas silmade tervise eest hoolitseda ja silmahaigustest hoiduda.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Hea nägemine ei ole iseenesest mõistetav. Aastatega silmad väsivad ja paremaks nägemiseks tuleb reeglina appi võtta prillid. Vanusega kasvab ka silmahaiguste risk ja seetõttu peaks igaüks teadma, kuidas silmade tervise eest hoolitseda ja silmahaigustest hoiduda.

Nägemisele võivad halvasti mõjuda nii igapäevane töö arvuti taga, pärilikkus, haigused kui ka vananemine. Confido optomerist Hanna-Maria Vanaküla sõnul on parim viis silmadega seotud probleemide ärahoidmiseks regulaarne silmade kontroll.

Levinumad silmahaigused

Üks levinum silmahaigus on optomerist Hanna-Maria Vanaküla sõnul glaukoom ehk rohekae. „Rohekae on krooniline silmahaigus, mille teke on sageli seotud kõrgenenud silmarõhuga,“ selgitab Vanaküla ja lisab, et varases staadiumis ei pruugi rohekae põhjustada kaebuseid.

Teine, peamiselt vananemisega seotud ja seetõttu eakate hulgas sagedane silmahaigus on katarakt ehk hallkae, mille tõttu hägustub silmalääts ja väheneb nägemisteravus. Hallkae kirurgiline ravi on optomeristi sõnul aga üks tõhusamaid operatsioone.

Lisaks rohe- ja hallkaele on väga levinud silmahaigusteks keratokoonus ja konjuktiviit. „Keratokoonuse ehk silma sarvkesta krooniline muutumise võib leida aset, kui kollageeniühendused sarvkesta kihtide vahel nõrgenevad või kaovad. Teisisõnu sarvkest õheneb ja nägemine halveneb,“ selgitab Vanaküla.

Kui hallkae on pigem eakamate haigus ja kergesti ravitav, siiskeratokoonus leitakse sageli just noorukieas ning selle ravi on keeruline.

„Konjuktiviit ehk silmamuna eesmist osa ja silmalaugu seestpoolt katva sidekesta ehk konjuktiivi põletik on sageli esinev ja tavaliselt healoomulise kuluga kiiresti mööduv haigus,“ ütleb Vanaküla. Sidekesta põletikku põhjustavad viirused, bakterid, allergia, silma sattunud keemilised ained, suits ja teised silmi ärritavad ained.

Viis põhjust prillide kandmiseks

Lisaks silmahaigustele võivad nägemist mõjutada ka kaasasündinud silmakuju, erinevad valgust kiirgavad seadmed või lihtsalt vananemine. Nende puhul aitab sobivate prillide kandmine.

Levinum prillikandmise põhjus on optomeristi sõnul lühinägevus ehk müoopia. Valdavalt põhjustab seda horisontaalsuunas liialt pikk silm, mistõttu silmaläätse läbinud kujutis langeb võrkkesta ette ja muudab pildi uduseks. Taolise nägemise korrigeerimiseks kasutatakse miinus prilliklaase.

Pluss klaasidega prille vajavad inimesed, kellel on silm on kas liiga lühike või pole silmalääts piisavalt kumer. Seesugust haigust nimetatakse hüperoopiaks. Silmaläätse läbinud kujutis on udune, sest tekib võrkkesta taha.

Silmaläätse ja läätse liigutavate lihaste vananemise tõttu tekib pärast 40. eluaastat vanaeanägemine ehk presbüoopia. „Esimene asi, mida inimene vanaeanägemise juures märkab, on „aina lühemaks jäävad käed“ ning teravamaks nägemiseks viivad nad vaadeldava silmadest võimalikult kaugele,“ räägib Vanaküla. Vanaeanägemine on hoogsalt süvenev ja seda saab korrigeerida pluss prilliklaasidega.

Prille on tarvis ka silma sarvkesta või läätse ebakorrapärasest kujust põhjustatud astigmatismi tõttu. Selle haiguse puhul langeb osa valguskiirtest nii võrkkesta ette kui ka taha. Tavaliselt on see kaasasündinud ja märkamatult suuremal osal inimestest.

Prillide kandmiseks aga ei pea nägemine ilmtingimata halvenema. Ka arvutiga töötavad inimesed leiavad silmade väsimusele ja kuivusele leevendust LCD ja LED ekraanidelt kiirgavat sinist valgust blokeerivatest prillidest.

Terved silmad õige toitumise abil

Hea tervise eelduseks on tasakaalustatud ja toitaineterikas toit. Südameapteegi proviisor Herge Tiisvelti sõnul on silmade tervise jaoks kõige olulisemad just aintioksüdandid, nagu C-vitamiinil, E-vitamiinil, A-vitamiin, aga ka seleen, tsink, luteiin ja seaksantiin.

Seleen ja tsink aitavad kaitsta silma võrkkesta. Peale selle on mineraale vaja teiste oluliste silmavitamiinide nagu A- ja E-vitamiini imendumiseks. Lisaks aitab seleen ära hoida halli kae teket. Parimateks seleeni allikateks on parapähkel, päevalilleseemned, maks, kalad ja mereannid. Tsingi allikateks aga pähklid, mandlid, oad, teraviljad, kõrvits, päevalilleseemned, austrid ja enamik loomsetest valkudest.

A-vitamiin mängib eriliselt rolli just hämaras paremini nägemiseks. Niisamuti aitab see ennetada vanusega seotud kollatähni kärbumist. „See on peamine vanemaealiste nägemiskao põhjus, millele on iseloomulik objektide vaatamist segav nägemisvälja keskel asuv tume laik või udused täpid,“ räägib proviisor. Lisaks aitab A-vitamiin ennetada ja ravida kuiva silma sündroomi.

A-vitamiini allikad on peamiselt loomset päritolu toidud, näiteks rasvane piim, munakollane, koor, juust, kala- ja loomamaks.

E-vitamiin kaitseb eelkõige keha rasvu sisaldavaid kudesid, toetab organismis seleeni toimet ja suurendab A-vitamiini mõju. E-vitamiini peamised allikad on proviisori sõnul näiteks munad, mereannid, kala, mandlid, päevalilleseemned, maapähklid, nisuiduõli, sojauba, idud, teraviljasaadused ja spinat.

C-vitamiin toetab silmades olevaid veresooni, tagades nende elastsuse ja takistades kae moodustumist. C-vitamiini allikad on paprika, mustsõstar, kibuvitsamarjad, astelpajumarjad, mustikad, kartul, aedmaasikas ja õun. Lisaks kaalikas, redis, tsitruselised, rohelised lehtviljad, kapsas, brokoli, tomat, munad, piim, juust ja maks.

Luteiin ja seaksantiin kaitsevad silmi kahjuliku UV-kiirguse eest ja ennetavad silmahaigusi. Luteiini võib leida taimedes ja munakollasest ning seaksantiini maisist, virsikutest, saialilleõitest ja munarebust. Veel on head luteiini ja seaksetiini allikad lehtkapsas, spinat ja brokoli.

Oomega-3 rasvhapped on olulised silma võrkkesta arenguks imikueas ning normaalse nägemisfunktsiooni säilitamiseks täiskasvanud eas. Oomega-3-rasvhappete põhilised allikad on näiteks heeringas, makrell, sardiinid, tuunikala, forell, austrid, anšoovised, lõhe, angerjas, munakollased, tšiiaseemned, sojaoad, kanepisemned ja -õli, kreeka pähklid ning linaseemned ja -õli.

Silmadele on eriti head mustikad

Proviisori sõnul on silmadele eriti head just mustikad. „Mustikad pakatavad silmadele vajalikest komponentidest: C-vitamiinist, A-vitamiinist, vasest ja tsingist,“ ütleb Herge Tiisvelt ja lisab, et mustikate söömine aitab parandada hämaras nägemist, kaitseb päikesevalguse kahjustuse eest ning turgutab väsinud silma.

„Mitmed uuringud on näidanud, et toidulisandid, mis sisaldavad C-vitamiini, E-vitamiini, tsink, vask, beetakaroteeni, luteiini, zeaksantiini ja/või oomega-3-rasvhapped, võivad vähendada silmapõhja lupjumist ehk kollatähni kärbumise ealist riski,“ ütleb proviisor Herge Tiisvelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.