Kizilova-Naumenko toob välja, et borrelioosist annab sageli märku peavalu, mis on levinud kaebus ka teiste terviseprobleemide korral. “Nõnda on ka Confido peavalukeskusesse sattunud inimene, kes kahtlustas endal migreeni, kuid diagnoos oli hoopis puukborrelioos. Tegemist on salakavala haigusega, sest haigusele iseloomulik lööve võib tekkida alles 30 päeva pärast hammustust,” sõnab õde.
Seejuures võtab antikehade ilmumine vereanalüüsi aega mõni nädal, kuid haigus võib avalduda juba varem. “Ilma borrelioosi kahtluseta ei pruugi arst vereproovist borrelioosi antikehasid otsida. Näiteks ainult 40-50% borrelioosi patsientidest on enda kehal puuki märganud,” nendib Kizilova-Naumenko. Ta lisab, et kui puukborrelioos jääb diagnoosimata, võib haigus muutuda krooniliseks ja tekitada pikaajalisi kaebusi.
Milliseid neuroloogilisi kahjustusi puukborrelioos kaasa toob?
Kui borrellioosibakter läheb närvisüsteemi, nimetatakse tekkivat haigust neuroborrelioosiks. Kõigil borrelioosihaigetel ei pruugi närvisüsteemi haaratus tekkida, kuid 10-15 %-l varase ravita jäänud juhtudest areneb neuroborrelioos.
“Neuroloogilised sümptomid tekivad tavaliselt 1-12, kõige sagedamini aga 4-6 nädalat pärast puugihammustust. Varase neuroborrelioosiga kaasneb enamasti peavalu, mis on tingitud ajukelme põletikust, näonärvi halvatus või jäsemevalu,” kirjeldab neuroloogiakeskuse õde.
Kui borrelioos jääb varases faasis ravimata, võib välja kujuneda haiguse hiline vorm. “Selle vormi neuroloogilisteks sümptomiteks võivad olla jäsemete tuimus ja nõrkus ning mäluhäired. Väljaspool närvisüsteemi võivad tekkida liigesvalud. Enamasti hakkavad valutama põlveliigesed, harvemini pahkluu- või küünarliigesed, valud tekivad perioodiliselt,” selgitab Kizilova-Naumenko.
Mõnikord võib haigus mõjutada ka südant, põhjustades südamelihasepõletikku ja rütmihäireid.
