Confido Kiirkliinikute arst dr Andreas Abeli sõnul võivad rütmihäirete tagajärjeks olla üldine nõrkus ja jõuetus, südamepuudulikkusest tingitud tursed või hoopis trombidest põhjustatud komplikatsioonid, näiteks ajuinfarkt.
Arst toob välja, et südame rütmihäirele võib viidata tunne, et süda peksleb, lööb ebaregulaarselt või jätab lööke vahele.
Tõsisematest südamega seotud probleemidest võivad märku anda pearinglus, uimasus, õhupuudus või rindkerevalu. Alati ei pruugi aga kaebusi esineda või on need leebed, mistõttu inimene ei pane neid tähele.
Südametegevuse jälgimisel võivad abiks olla nutikellad. Pulsi ja südamerütmi jälgimisel saab muuhulgas treenida targalt, ilma et koormaks liialt organismi või südant.
Andreas Abeli sõnul tuleks aga nutiseadme tuvastatud võimalik terviseprobleem kindlasti üle kontrollida tervishoiuasutuses vastava aparatuuri ja testide abil.
Lihtne ja ohutu uuring
Kõige parem abimees südame rütmihäirete diagnoosimiseks on elektrokardiogramm (EKG) ehk südamefilm, mis registreerib südame elektrilisi signaale. Lisaks aitab uuring tuvastada südame verevarustuse probleeme (näiteks infarkti) ja ülekoormust.