Kosmeetikute liidu kutsekomisjoni liikme Angela Antoni sõnul seisneb peamine probleem selles, et salonge võivad tänapäeval avada kõik, kes soovivad, vastavalt oma majanduslikele võimalustele ja maitsele.
„Lisaks puuduvad paljudel uuematel iluerialadel kutsestandardid ja riiklikud õppekavad. Iluteenust võivad pakkuda kõik, kes seda vaid soovivad,“ selgitas Anton. Ta lisas, et teoorias võib inimene alustada teenusepakkumist juba pärast kahepäevase koolituse läbimist. Ka koolitusteenust võivad pakkuda kõik, kes seda vaid soovivad. Seetõttu on turul palju teenusepakkujaid, kellel puuduvad teenuse osutamiseks vajalikud oskused ja kogemused.
Kutsetunnistus on üks võimalus kliendile näidata, et iluteenindajal on lisaks kutseoskustele ka laiapõhjalised ja vajalikud teadmised valdkonda puudutavatest teemadest. Kutsestandard ainuke dokument, mis kehtestab iluteenindajale miinimumnõuded. Kutsetunnistust saab kontrollida kutseregistrist.
Gurjanova sõnul tuleb tarbijal ära teha põhjalik eeltöö, et valitud teenus oleks turvaline ja teenindaja oskused vastaksid ootustele. Selleks tasub tutvuda protseduuri võimalike ohtude ja tüsistustega ning uurida salongi ja iluteenindaja tausta.
„Kindlasti tasub kontrollida teenuse pakkuja kvalifikatsiooni kutseregistrist ja uurida teenuse osutajalt tema kogemuste kohta: kaua ta on valdkonnas töötanud, millal viimati käis koolitusel ja milline on eelnev klientide tagasiside,“ selgitas Gurjanova. Lisaks on oluline, et iluteenindaja jälgiks üldisi hügieenireegleid: kasutaks puhtaid töövahendeid, puhastaks käsi ja tööpindu ning kannaks vajalikke isikukaitsevahendeid.
Uuele protseduurile minnes tuleb teenuse osutajat teavitada varasemalt teostatud iluprotseduuridest. Gurjanova sõnul on see oluline, sest erinevatel protseduuridel kasutatavad tooted ei pruugi omavahel sobida. „Samuti võivad varasemalt tehtud protseduurid mõjutada uue protseduuri tulemuslikkust,“ lisas ta.
Lisainfo iluteenuste osutamise nõuete kohta leiab terviseameti kodulehelt.
