Südametervise ja ööune seoseid on uuritud aastaid ning reeglina ei peeta kasulikuks alla kuue tunni kestvat und. Siiski on uudiseks, et eelmisel aastal lisas Ameerika Südameassotsiatsioon (American Heart Association, AHA) südametervise nõuannete nimekirja piisava ööune. Rõhutatakse, et tänapäevaks on kogunenud piisavalt tõendust sellise soovituse andmiseks, samuti seda, et nutiseadmetega saavad inimesed järjest tõhusamalt ka ise oma unerütme jälgida ja vajadusel nende osas konsulteerida.

Kuidas ööuni südame tervist mõjutab?

“Une ja südamehaiguste seoste lahtiseletamisel on näidatud, et ööuni kestusega alla kuue tunni suurendab ateroskleroosi riski ja naastude tekkimist arterite seintes tervelt 27 protsenti. Lühike uneaeg soodustab arterites rasvhapete kogunemist, häirub veresoonte sisekesta normaalne toimimine. Sellega väheneb ka arterite elastsus – veresooned vananevad kiiremini –, kaasneb vererõhu kõrgenemine,” kirjeldab dr Uuetoa.

Kardioloog selgitab, et unetuse tagajärjeks on muutused mikro-RNAs (miRNA), mis aitavad reguleerida valkude tootmist kehas. Magamisel vähem kui seitse tundi ööpäevas, esineb veres 40–60 protsenti vähem kolme peamist miRNAd (miR-125A, miR-126 ja miR-146A), võrreldes nendega, kes magavad 7–8 tundi. Need kolm mikro-RNAd pidurdavad kehas nende valkude tegutsemist, mis soodustavad põletikku.

“Tänapäeval peetakse just kroonilist põletikku veresoonte seinas arterite keskseks protsessiks, mis põhjustab veresoonte ateroskleroosi ehk nn lubjastumist ja nende ahenemist. Nõnda viib krooniline unetus ateroskleroosi tekkimise kiirenemisele. Sellega kaasneb omakorda insuldi ja südameinfarkti suurem risk,” hoiatab dr Uuetoa.

Vähese ööune puhul peetakse tähtsaks mitte ainult ateroskleroosi tekkimise varasemat algust ja kiirenemist, vaid ka seotud muutuseid vererõhus, veresuhkru kontrollis ja kehakaalus. “Nõnda on teada, et magades vähenevad meie südame löögisagedus ja vererõhk päevaste rahuolekus mõõdetud väärtustega võrreldes umbes 20%. Magamine alla seitsme tunni tähendab, et ööpäevane keskmine vererõhk muutub kõrgemaks ja see võib suurendada südamehaiguste riski,” selgitab arst.

„Lühikestel“ magajatel suureneb stressihormoonide (nagu kortisool ja adrenaliin) tase, ebastabiilsemaks võib muutuda ka päevane vererõhk. Dr Uuetoa toob välja, et vähem magajatel on täheldatud veresuhkru kontrolli halvenemist ja suuremat riski 2. tüüpi diabeedi tekkimiseks.

“Ülekaal on lühikese ööune sage kaaslane – unetus võib piitsutada näljakeskust ajus, sageli hakkavad unetud öösiti sööma ja kehakaal kasvab veelgi. Seega, kolm olulist südamehaiguste riskifaktorit saavad unetutel hoogu juurde. Nendel, kes magavad alla seitsme tunni ööund, kaasnevad sageli ka muud tervisehädad, näiteks depressioon ja ärevushäired, astma jt. Stress ja unetus on omavahel tihedalt seotud – stress põhjustab unetust, samal aja võivad unehäired olla stressi põhjuseks,” nendib südamearst.

Kuidas tagada endale hea ööuni? 

Milline on siis südamearstide soovituse kohaselt ideaalne ööune pikkus? “Täiskasvanutel on see 7–9 tundi. Ameerikas tuuakse välja ööune pikkuse soovitused ka lastele: kuni 5-aastastel 10–16 tundi, 6–12-aastastel 9–12 tundi ja 13–18-aastastel 8–10 tundi. Väga tähtsaks peetakse head unehügieeni,” märgib dr Uuetoa.

Lisaks toob arst välja, et südameuuringutes soovitatakse täiskasvanutel parima magama mineku ajana õhtul kella 22–23 vahel. Kui minna magama keskööl ja hiljem, siis kasvab risk südamehaiguste tekkeks 25%. “Unemaailm pole siiski mustvalge, ka liialt vara voodisse minekut ei peeta optimaalseks, kui soovime südamehaiguseid ennetada – seegi võib riski suurendada,” sõnab kardioloog.

Südamearsti soovitused head une jaoks:

1. Hoia unerežiim stabiilne – mine magama igal õhtul samal ajal, samuti väldi liiga suuri ajaintervalle ärkamisel.
2. Maga mugavas voodis puhta voodipesuga.
3. Õhuta tuba ja hoia toatemperatuur optimaalne.
4. Ära hoia voodi läheduses elektroonikaseadmeid ja helendavaid ekraane.
5. Terved inimesed peaksid liikuma regulaarselt ja vähemalt 30 minutit iga päev, väsitama ennast. Südamehaigetel tuleks füüsilise koormuse plaanid koos raviarstiga üle vaadata. Aktiivse sportimise ja suurema söögiajaga võiks vahe olla paar tundi. Kohvi/kange tee joomisest võiks vahe olla isegi kuni kuus tundi.
6. Hoia magamistuba pimedana.
7. Väldi päevaseid uinakuid pärast kella 15–16.