Magaminek tähendab meie jaoks puhkust. Päevaste toimetustega valusaks joostud jalad tõmbavad hinge, et hommikul taas otsast alustada. Suur väsimuse tunne, millega õhtul voodisse jõuame, on hommikuks kadunud. Eeldusel. muidugi, et saame korralikult magada.

Erinevalt kehast aga aju öösel puhata ei saa. Uurimused näitavad, et just une ajal teevad neuronid suurt tööd.

“Magamise ajal meie närvisüsteem teeb väga palju tööd, selleks et oleksime terved ja õnnelikud. Ilma piisava uneta on meie kehal raske korralikult toimida. Uurimused näitavad, et unepuudus mõjutab inimeste tervist, keskendumist, mõtlemist, emotsionaalset ja psühholoogilist heaolu pika aja vältel,” selgitab Luptova.

“Magamise ajal inimese organism taasub. See on vajalik,  sest stressis olev organism on pidevas “võitle või jookse” seisundis, mille käigus on keha pinges ja valvel. Selleks, et inimene suudaks aga funktsioneerida ja ohuga toime tulla on tal vaja ressursse: nii füüsilisi kui emotsionaalseid. Une ajal vabanevad kehas ja ajus hormoonid, mis aitavad inimesel igas mõttes taastuda.”

Vähem serotoniini, rohkem atseüülkliini – mida see veel tähendab?

Ajuteadlane Jaan Aru annab oma raamatus “Loovuses ja logelemisest” mitu praktilist nippi oma mõistuse vabastamiseks. Seda just selleks, et teha paremaid ja targemaid otsuseid. Üks neist nippidest ongi väga lihtne: tuleb magada!

“Une ajal ei ole aju tühikäigul. […] Tehakse renoveerimistööd, kus tähtsad teadmised saavad paremini paika ja ebaolulised asjad visatakse välja,” kirjutab Jaan Aru oma raamatus.

“Lisaks muutub une ajal ka aju keemline keskkond. Näiteks unenägudega seotud REM-une ajal on ajus ärkvel oleva ajuga võrreldes madal serotoniini ja noradrenaliini tase, samas väga kõrge atsetüülkoliini tase. See võimaldab mõttepallil liikuda aukudesse, kuhu ärkveloleku ajal polekski võimalik. […] Nii juhtubki, et hommik on õhtust targem: hommikul ärgates võib teadvusse kerkida lahendus probleemile, millega olete juba mõnda aega maadelnud.”

Miks on nii, et ka hädaolukorra ja kriisi puhul rõhutatakse: peab saama magada! Mis selle magamise ajal siis ajus toimub?

Üle kahe kuu on Ukrainas käinud sõda. Venemaa pommitab kuude kaupa ja inimesed on sunnitud ööbima pommivarjendis. Kas sellises olukorras üldse on võimalik end välja magada?

“Tugevate stresside ja psühholoogiliste traumade puhul võib inimesel areneda posttraumaatiline stressihäire, mille üheks sümptomiks on probleemid unega (nt unetus, õudusunenäod jms). Mis näitabki tegelikult, et uni on inimkeha toimimise juures väga oluline ning stress kindlasti mõjutab unekvaliteeti ja und tervikuna. Inimene peab magama – see on füsioloogiline vajadus. Kui inimene tunneb aga hirmu, on stressis, siis tema aju funktsioneerib teistmoodi ja seepärast ta ka magab teistmoodi,” sõnab Luptova.

Seega, isegi kui pommide kiuste on võimalik sõba silmale saada, siis stressihormoonid (adrenaliin, kortisool, norepinefriin) kehas tekitavad valvsust ja uni on pealiskaudne. Selleks, et rahulikult ja sügavalt magada, on kindlasti vaja turvalist keskkonda. See on ka põhjus, miks inimene suvalises kohas eriti hästi magada ei suuda.

Allikad:

• Aru, Jaan. Loovusest ja logelemisest [Rahva Raamat]
• Dahlgren, A. , Kecklund, G. , & Åkerstedt, T. (2005). Different levels of work-related stress and the effects on sleep, fatigue and cortisol. Scandinavian Journal of Work, Environment & Health, 31(4), 277–285. – [PubMed]
• Alhola P, Polo-Kantola P. Sleep deprivation: Impact on cognitive performance. Neuropsychiatr Dis Treat. 2007;3:553–67. [PubMed] [Google Scholar]
• Herculano-Houzel S. Sleep It Out. Science (80– ) 2013 [PubMed] [CrossRef] [Google Scholar]