Paraku on aga kõrge efektiivsusega SM ravimid, mis on näidanud haiguse süvenemise pidurdamisel parimat tulemust, Eestis kasutatavad alles kolmandas ravireas. Eestis läbi viidav analüüs* viitab, et enamus Eesti patsientidest (59%), kes on saanud kõrge efektiivsusega ravi, on seda saanud kuus või rohkem aastat pärast esmadiagnoosi. Esimese kahe aasta jooksul sai kõrge efektiivsusega ravi vaid 13,8% patsientidest.

Samas näitavad 2020. aastal avaldatud rahvusvahelise SM registri MSBase ja Rootsi SM registri andmed, et patsientidel, kellel alustati kõrge efektiivsusega ravi kahe aasta jooksul alates haiguse algusest, pidurdub puude väljakujunemine enam võrreldes patsientidega, kes said seda ravi hiljem, 4-6 aastat pärast haiguse algust.

Eesti analüüsitulemused näitasid ka, et 71,3% Eesti SM patsientidest oli välja arenenud puue või töövõimekadu või mõlemad. Andmed viitavad, et ravimite õigeaegsest kasutamata jätmisest saab kahju ka riik, kuna haiguse süvenedes väheneb ajas inimeste võime iseseisvalt hakkama saada ja endale elatist teenida, mistõttu suureneb tervishoiusektori koormus.

Samal ajal vähendavad kõrge efektiivsusega ravimid haigel ägenemiste arvu oluliselt enam kui näiteks traditsioonilised esmavaliku ravimid – see tähendab, et tõenäosus ravi progressiooniks on madalam ning inimesed saaksid olla pikemalt aktiivsed ja ka töötada.

Analüüsitulemused näitasid, et patsientidel oli keskmiselt 14 ägenemist enne, kui alustati kõrge efektiivsusega ravi, samas esines aasta jooksul pärast kõrge efektiivsusega raviga alustamist patsientidel ägenemisi keskmiselt kaks korda vähem. Samas oli ka näiteid patsientidest, kellel oli enne kõrge efektiivsusega ravi saamist üle 70 ägenemise. Kahjuks võib iga ägenemine tekitada või süvendada puuet.

Mis haigusega täpsemalt tegu?

Sclerosis multiplex ehk hulgiskleroos on krooniline kesknärvisüsteemi haigus, mida põeb maailmas hinnanguliselt 2,3 miljonit inimest ja Eestis umbes 1500 inimest.

SM-i korral ründab inimese immuunsüsteem pea- ja seljaaju ning nägemisnärvide närvikiude ümbritsevat kaitsvat ja isoleerivat müeliinkihti, põhjustades põletikku ja sellele järgnevat kahjustust. Närvikoe kahjustus võib viia mitmesuguste sümptomite (näiteks lihasnõrkus, tundlikkuse, liikumis- ja nägemishäired) tekkele ja invaliidistumiseni.  

Enamus patsiente haigestub 20. ja 40. eluaasta vahel, mis teeb SM-ist kõige sagedasema põhjuse mittetraumaatilise neuroloogilise puude tekkeks noortel täiskasvanutel.

SM-i haigestumise täpsed põhjused igal konkreetsel inimesel ei ole teada, haigestumise riski määrab keeruline geneetiliste ja keskkonnategurite vahekord. Kuigi tervistavat ravi haigusele veel ei ole, on nüüdisaegsete ravimitega võimalik mõjutada oluliselt SM-i kulgu.

Eesti patsiente ühendab ja toetab sclerosis sultiplex’i ühingute liit, mis pakub tuge nii kogemusnõustamise kui asjaajamisega.

*Uuringu “Sclerosis multiplex’iga seotud majandusliku ja haiguskoormuse hindamine Eestis” viisid läbi Eesti Statistikaamet ja Roche Eesti. Uuringu sihtrühma moodustavad sclerosis multiplex’i (SM) diganoosi saanud patsiendid, kellel esines raviarve põhidiagnoosiga G35 perioodil 2018-2020 – hõlmatud on kõik patsiendid, kes olid sclerosis multiplex-i diagnoosiga vähemalt ühe korra kolme aasta jooksul tervishoiusüsteemist abi saanud. Täpsed andmed selguvad augustis 2023.