Koostöös erialaseltside ja nelja suurema proteesimisega tegeleva haigla esindajatega töötati välja uue raviteekonna standard, et ravimeeskonna rollid ja vastutusala oleks selgelt paigas ja ravi vajav inimene jõuaks õigel ajal õige spetsialisti juurde.

“Uue standardi järgi ei panda artroosiga patsiente diagnoosi tekkimisel kohe operatsiooni järjekorda, vaid korraldatakse konservatiivne ravi ehk valu- ja taastusravi nii, et patsiendi vaevused väheneksid. Operatiivsele ravile suunatakse ainult need patsiendid, kellel on eelnev konservatiivne ravi läbitud, nende üldine tervis on hea ja ka inimene ise on valmis kohe operatsioonile minema,” kirjeldab Siida.

Mis saab järjekorras olevatest patsientidest?

“Inimesed ei pea ise kellegagi ühendust võtma, neile helistatakse raviasutusest, täpsustatakse, milline on patsiendi soov operatsioonile tulla, kuidas ta hindab oma tervist ning millal ta külastas viimati perearsti, et terviseseisundit kontrollida,” selgitab Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliiniku juht dr Katre Maasalu.

Kui telefonikõne käigus selgub, et patsient sooviks aasta jooksul operatsiooni ning tema tervislik seisund võimaldab opereerida, siis kutsutakse patsient ortopeedia õe vastuvõtule operatsiooni ettevalmistuseks. Kui selgub, et patsient vajab siiski täiendavat terviseseisundi hindamist, siis soovitatakse tal pöörduda perearsti poole tervisekontrolli.

“Vajadusel korrigeerib perearst patsiendi ravi, et tema tervislik seisund võimaldaks opereerida. Kui kaasuvad haigused on kontrolli all, kehakaal normis ja tervis korras, suunab perearst patsiendi läbi e-konsultatsiooni opereerivasse asutusse tagasi ning patsient jätkab enda raviteekonda,” kirjeldab dr Meesalu.  

Patsiendi raviteekond liigeseprobleemide korral

Eesti perearstide seltsi juhatuse liige ja perearst dr Reet Laidoja märgib, et kui patsiendil tekib liigesvalu, tuleb pöörduda perearstile. “Artroosi kahtlusel tehakse perearsti juures patsiendile vajadusel röntgenuuring artroosi raskusastme hindamiseks ning kontrollitakse üldist terviseseisundit,” selgitab perearst.

Patsiendi kaebuste, röntgenuuringu tulemuse ja üldise tervisliku seisundi alusel tehakse kokkulepitud kriteeriumide alusel otsus artroosi edasise ravitaktika osas – kas piisab füsioteraapiast ja valuravist või võiks kaaluda patsiendi suunamist endoproteesimisele.

“Enne operatsioonile suunamist peavad patsiendi kaasuvad haigused kontrolli all olema ja tal ei tohi esineda vastunäidustusi. Endoproteesimisele suunamise otsus tehakse koos patsiendiga ainult juhul, kui on täidetud vajalikud tingimused ja patsient ka ise on operatsioonist huvitatud,” toob dr Laidoja välja.

Seejärel teeb perearst ortopeedile e-konsultatsiooni saatekirja ehk perearst konsulteerib läbi tervise infosüsteemi ortopeediga, kes hindab, kas kõik vajalikud eeltingimused on täidetud, et patsient vastuvõtule kutsuda.

Patsiendile antakse lisaks ka soovitus hambaarstile pöördumiseks, sest põletikuliste hammaste operatsioonieelne ravi on tüsistuste vältimiseks tähtis eeltingimus. Sellest aastast hüvitatakse endoproteesimise eelne hambaravi patsientidele suurema (85 eurot aastas) määraga, et toetada patsienti suutervise parandamisel.  

“Ortopeedi vastuvõtule peaks jõudma ainult need patsiendid, kelle puhul muud ravimeetodid enam ei aita,” lisab dr Maasalu. Vastuvõtul hinnatakse patsiendi  röntgenülesvõtet, kaebusi, objektiivset leidu jmt. Seejärel otsustab ortopeed, kas patsient lisatakse operatsioonijärjekorda või ta peaks jätkama konservatiivse raviga.

“Kahjuks esineb ka olukordi, kus patsiendil on küll väljendunud artroos, kuid tema üldine tervis ei võimalda nii suurt operatsiooni planeerida või on patsient ülekaaluline, mis on samuti operatsiooni vastunäidustuseks,” märgib ortopeed.

Kui patsiendile on operatsioon näidustatud, siis väljastatakse saatekiri ortopeedia õe vastuvõtule, kus veendutakse patsiendi valimisolekus operatsiooniks. Patsiendile selgitatakse, kuidas operatsioon toimub, millal peaks haiglasse pöörduma, millal ta koju saab, mida haiglasse kaasa võtta ja kuidas operatsioonijärgseks ajaks ette valmistuda jne.

Mis toimub operatsiooni eel ja selle järgselt? 

Dr Maasalu kirjeldab, et vastavalt kokkuleppele ravimeeskonnaga saabub patsient haiglasse, kas samal päeval või päev enne operatsiooni. Saabumisel kontrollitakse veelkord üle patsiendi tervisenäitajad ja operatsiooniks vastunäidustuste puudumine.

Patsient viibib  ortopeedia osakonnas kuni viis päeva, kus lisaks operatsioonile on olulisel kohal ka füsioteraapia. Patsient peab haiglas olles parima võimaliku ravitulemuse saamiseks võimalikult kiiresti alustama füsioteraapiaga. Füsioterapeut annab patsiendile kaasa personaalse harjutuskava, mida tuleb järgida kuus nädalat.

10.-14. päeval pärast operatsiooni toimub haiglas või perearsti juures vastuvõtt, mille käigus eemaldatakse niidid/klambrid ning veendutakse patsiendi toimetulekus.  

Ortopeedi vastuvõtud pärast operatsiooni toimuvad põlveliigese endoproteesimise korral kolme kuu ja ühe aasta möödumisel operatsioonist ning puusaliigese endoproteesimise korral kuue kuu ja ühe aasta möödumisel operatsioonist. 

Operatsioonijärgses järelkontrollides hinnatakse patsiendi liigese liikuvust ja stabiilsust ning nõustatakse ja juhendatakse patsienti tekkinud küsimustes. Ortopeedi järelkontrollideks väljastatakse patsiendile raviasutusest saatekirjad.

Sävelin Siida toob välja, et projekti raames hakatakse süsteemsemalt mõõtma ka inimese endoproteesimise eelset ja järgset elukvaliteeti ja tervisetulemeid. “Seda selleks, et tekiks arusaamine, kuidas inimene on raviprotsessi tulemusena taastunud ja mida saab tema elukvaliteedi parandamiseks teha,” selgitab Siida.

Endoproteesimise raviteekonnal kogutakse patsiendilt tervisetulemeid kahel korral: endoproteesimise vajaduse hindamiseks perearsti/pereõe juures ja üks aasta pärast operatsiooni, mil patsient täidab küsimustiku iseseisvalt või koordinaatori abiga.