Eesti Sclerosis Multiplexi ühingute liidu juhatuse liige Maiu Maasi, kes sai haiguse diagnoosi kõigest 24-aastasena, tõdeb et kuigi igapäevaselt on sclerosis multiplex’iga toimetulek keeruline ja ilma kõrvalise abita naine hakkama ei saa, aitab head vormi säilitada positiivne ellusuhtumine. „SM-iga inimesed on tegelikult üliinimesed – nad lihtsalt peavad füüsiliselt pingutama tervetest inimestest palju rohkem, et olla teistega natukenegi võrdsed ja mitte tunda valusid ning hoida end liikuvana,“ tõdes ta.  

Sclerosis multiplex ei ole tänases ühiskonnas nii levinud, et inimesed ise tunnistaksid, et neil on see diagnoos. Kuid tegelikult ei ole tegemist niivõrd haruldase haigusega ja keskmiselt leidub iga saja inimese hulgas keegi, kes on diagnoosi saanud. Tegemist on täiesti tavaliste inimestega, kelle igapäevane toimetulek on sageli haigusest tulenevalt häiritud, mistõttu on oluline nendesse suhtuda lahkelt ja sõbralikult ning vajadusel neile tänaval abikäsi ulatada. 

Neuroloog dr Katrin Gross-Paju lisab, et kaasajal on sclerosis multiplex’i ravi väga efektiivne ning palju on ka neid inimesi, kes aastaid pärast diagnoosimist tunnevad ennast hästi, käivad tööl ja elavad tavalist elu.

Eesti kuulub SM-i kõrgeima haigestumisega piirkonda, edastades seejuures ka naaberriike Lätit ja Leedut. Multiple Sclerosis International Federation andmetel põeb Eestis iga 100 000 inimese kohta haigust 113 inimest ning kõige sagedamini haigestuvad parimas tööeas inimesed vanuses 20-40 eluaastat. Kuna keskmise Eesti elanikkonnaga võrreldes esineb SM-iga patsientidel puuet üle kuue korra sagedamini, on oluline haigusele kiiresti jaole saada ja esimesi sümptomeid võimalikult varakult märgata.

Solarise Keskuse aatriumis saab SM-iga kaasnevate häirete simulatsioonidega tutvuda 30. mail kell 16.00-18.00. Samuti on keskuses kohal liidu esindajad, kes jagavad oma kogemusi haigusega toimetulekust ja diagnoosi saamisest.