Kuidas südamepuudulikkust ära tunda?
Südamepuudulikkuse korral südame töövõime langeb. Sellises olukorras ei suuda süda pumbata vereringesse sellist hulka verd, mida inimese organitel ja kudedel normaalseks funktsioneerimiseks vaja on. Kui süda ei pumpa piisavalt verd tekib vereringe puudulikkus, mille tunnusteks on koormustaluvuse langus, kiire või ebakorrapärane südametegevus, õhupuudus, jalgade turse, püsiv köha.
Esialgu püüab organism korvata halvenenud vereringet suurema veremahu, südamelihase paksenemise ehk hüpertroofia ning löögisageduse kiirenemisega. Need mehhanismid ammenduvad aga teatud aja jooksul ning südame töövõime langeb järk-järgult, avaldudes südamepuudulikkuse kliiniliste sümptomitena.
Südamepuudlikkkuse sümptomiteks on tugev hingeldus; hapnikupuudus, mis avaldub sinaka nahavärvusena; külm higi ja köha. Seevastu krooniline südamepuudlikkus kulgeb aeglaselt ja sümptomid võivad esilagu märkamatuks jääda:
- emotsionaalsed häired ja pahur meeleolu. Väsimus ja unetus ning mäluhäired.
- isu vähenemine ja iiveldus
- kehakaalu kiire suurenemine (vedelikupeetus organismis)
- kestev köha või köhatamine
- kiire või ebaregulaarne südametegevus
- koormustaluvuse vähenemine
- täitunud ja nähtavad kaelaveenid ja jalgade turse
- valu paremal ülakõhus
- vööümbermõõdu suurenemine
- õhupuudus, mis tekib või süveneb füüsilisel koormusel ja lamades
Südamepuudulikkuse ravis on eelkõige oluline südamepuudulikkust põhjustava haiguse ravi. Olulisel kohal on ravimid ja nende kogused. „On ülioluline, et südamepuudulikkusega patsient teaks tarvitatavate ravimite nimesid ja nende doose. Kunagi ei tea, millal võib tekkida vajadus erakorralise abi järgi. Tark on enda ravimiskeemi kaasas kanda,“ toonitab Michelson.
Lisaks ravimitele tuleb teha olulised kohandused elustiilis: suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on vastunäidustatud, toitumine peab olema mitmekülgne ja soola tarbimist tuleb piirata. Tähtsal kohal on liigutamine ja aktiivne eluviis.
