Naiste südame-veresoonkonnahaigused on aladiagnoositud ja alaravitud ning on mitmeid tegureid, mis soodustavad ebavõrdsust naiste südame-verseoonkonnahaiguste avastamisel ja ravimisel.

“Kahjuks näitab statistika, et nii Euroopas kui USAs kiireim suhtelise suremuse tõus  veresoonte lubinemise ehk ateroskleroosi tõttu on just kuldses keskeas naiste hulgas, st naistel vanuses 45-65,” lisas dr Hedman ning selgitas, et osalt on põhjuseks hilinenud diagnoosimine – kuna teadlikkus naiste kardiovaskulaarsetest riskidest on madal, ei oska naised seda ka endal kahtlustada. “Samuti mängivad rolli soospetsiifilised riskitegurid: rasedusaegne vererõhu tõus ja diabeet, enneaegne menopaus, polütsüstiliste munasarjade sündroom, ülekaal, samuti esineb reumaatilisi haigusi naistel rohkem – ka need tõstavad oluliselt kardiovaskulaarset riski.” 

Naised on ka insuldi diagnoosimisel vanemad, insuldijärgne igapäevatoimetustega toimetulek ja ka taastumine on naistel kehvem.

Südame- ja veresoonkonnahaigused on naiste peamine surmapõhjus kogu maailmas, puudutades igas vanuses naisi. Ometi on naiste südame-veresoonkonnahaigused endiselt tõsiselt aladiagnoositud ja alaravitud. Selle põhjuseks on peamiselt mitmesugused väärarusaamad, sealhulgas laialt levinud arvamus, et südame-veresoonkonna haigused mõjutavad mehi rohkem kui naisi.

Septembri viimasel pühapäevaö, 29. septembril tähistatakse maailma südamepäeva. Kui tavaliselt räägitakse südame-veresoonkonnahiagustest seoses meeste tervisega, siis sel aastal on ravimitootjate liit koostöös kardioloogide seltsiga võtnud fookusesse naiste südametervise.