Naistearst selgitab, et endometrioos on enamasti fertiilses eas naistel esinev krooniline immunoloogiline ja hormonaalne haigus, mille puhul emaka limaskesta (endomeetriumi) sarnane kude kasvab ja toimib väljaspool emakat. Sagedamini paiknevad need kolded munasarjades, emakas, emaka sidemetes, munajuhades, väikevaagna kõhukelme sisepinnal, kuseteedes, sooltes, operatsiooniarmides, emakakaelas, tupes jne.

“Endometrioosi põhjus ja haiguse tekkemehhanism pole tänini lõpuni selge ning tegelikult ei tea keegi, kui paljud naised seda haigust põevad,” nendib dr Vellend.

Enamik endometrioosipatsiente kogeb koos menstruatsiooniga tsüklilist vaagnavalu, kuid mõnel esineb ka mittetsüklilise vaagnavalu sümptomeid nagu valulik vahekord, defekatsioonihäired ja valulik urineerimine. Paljudel patsientidel esineb ainult seletamatu viljatus.

“Samas võib endometrioos tekitada sümptomeid, mis sarnanevad teistele haigustele, sealhulgas ärritunud soole sündroom, interstitsiaalne tsüstiit, veresoonte, luu- ja lihaskonna haigused, neuroloogilised ja psühholoogilised haigused, ülekaalulisus, anoreksia, kilpnäärme talitlushäired, autoimmuunsed häired ja südamehaigused,” loetleb arst.

Sageli jääb endometrioos avastamata, kuna paljud naised eeldavad, et endometrioosiga seotud sümptomid on otseselt seotud nende menstruatsioonitsükliga. “Uuringud on näidanud, et patsientidel võib endometrioosi diagnoosimiseks kuluda keskmiselt seitse aastat,” märgib dr Vellend.

Kuna endometrioosi ei ole võimalik välja ravida, on selle haiguse puhul ravi eesmärgiks valu ning muude sümptomite maksimaalne vähendamine ning naise elukvaliteedi parandamine.

“Endometrioosi valu võib olla laastav – see on suurim naiste viljatuse põhjus ning sellega kaasneb tohutu isiklik ja ühiskondlik koorem. Seetõttu on ülimalt oluline seda haigust võimalikult vara diagnoosida, võimalikult vara raviga alustada ning tõsta naiste ja kogu ühiskonna teadlikkust sellest haigusest,” rõhutab dr Vellend.