Kõige olulisem riskitegur on vanus. Mida vanemaks inimene saab, seda suurem on tõenäosus insuldi tekkeks. Kuid insult ei ole ainult vanemate inimeste haigus. Nooremate inimeste puhul on tavaliselt mängus teised riskifaktorid nagu näiteks kaasasündinud südamehaigused või elustiili riskitegurid.

Neuroloogi sõnul on kõige levinumad insuldi elustiili riskitegurid kõrge vererõhk, diabeet, kõrge kolesteroolitase, ülekaal ja südame rütmihäired, eriti kodade virvendusarütmia. Ka teised südamehaigused, näiteks südamepuudulikkus või klapirikked, suurendavad insuldi ohtu, sest need võivad soodustada trombide teket. Suitsetamine on üks suurimaid riskitegureid, kuna kahjustab tugevalt veresooni ja suurendab insuldi riski märkimisväärselt. Lisaks suitsetamisele on ka alkoholi liigtarvitamine, vale toitumine ja vähene füüsiline aktiivsus olulised tegurid, mis soodustavad veresoonkonna haigusi ja seeläbi ka insuldi riski.

Võtmesõnaks ennetus

Arst paneb kõigile südamele, et insuldi ennetamiseks on oluline süüa tervislikult, liikuda regulaarselt, jätta ära kahjulikud harjumused ja kontrollida oma kroonilisi haigusi.  Füüsiline aktiivsus peaks olema osa igapäevaelust – isegi mõõdukas liikumine, näiteks kõndimine, võib oluliselt parandada veresoonkonna tervist.

Arsti poolt ette määratud ravimeid tuleb tarvitada vastavalt ettekirjutusele. Väga tihti alahinnatakse ravimite võtmise tähtsust. Näiteks on insuldi järgselt määratud verevedeldaja ravi eluaegne ja kui see katkestatakse, suureneb oht uue insuldi tekkeks. „Kahjuks näeme sageli, et inimesed jätavad ravimid võtmata, sest nad tunnevad ennast hästi ega mõista, et nende haigused vajavad pidevat kontrolli ja ei kao kuskile ära, isegi kui enesetunne on hea,“ nentis dr Samarüütel.

Kui tekivad insuldi sümptomid, tuleb koheselt helistada numbril 112 ja kutsuda kiirabi. Insuldi sümptomiteks on järsku tekkiv ühe kehapoolne halvatus, kõnehäire, tasakaalu ja koordinatsioonihäire, nägemishäire. Iga viivitatud minuti jooksul hävib 1,9 miljonit närvirakku, mille tööd enam taastada ei saa. Ravi tulemuslikkus sõltub otseselt sellest, kui kiiresti patsient haiglasse jõuab.

Insuldil on tõsised tagajärjed

Dr Samarüütel soovitas tänasel insuldipäeval kõigil rohkem teadvustada endale, et insult on väga tõsine haigus, millel on tõsised tagajärjed. Ajukahjustus üldiselt ei ole tagasipööratav ehk tuleb arvestada, et inimene ei pruugi olla enam endine ja võib vajada kõrvalt abi. Võib juhtuda ka, et ta ei ole võimeline enam milleski iseseisvalt hakkama saama.

„Inimestel on vahel vale arusaam, et kui patsient satub haiglasse, siis ravitakse ta terveks. Insult ei ole kopsupõletik, millest inimene ühe ravikuuriga terveks saab. Tuleb valmis olla pikaks taastusravi protsessiks, sest pärast neuroloogia osakonnas viibimist ootab ees suur töö, mis tuleb endaga ära teha. Patsient peab võimalikult palju pingutama ja taastumisest osa võtma. Kui seda pingutust ei ole, siis ei toimu ka nii head paranemist,” tõdes neuroloog.

“Tuleb olla ka väga kannatlik, sest tulemused ei tule kiiresti ning paranemine võib võtta aega mitmeid kuid ega ole enamasti täielik. Samas tuleb ka aru saada, et kõik inimesed ei olegi võimelised taastuma ega taastusravist piisaval määral osa võtma,” lisas dr Samarüütel.

Insulti haigestunud inimeste lähedaste jaoks on oluline olla toeks, sest insuldist taastumine võib olla pikk ja vaevarikas protsess. Taastusravi mängib võtmerolli – füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi ja teised ravimeetodid aitavad taastada kaotatud oskusi ja parandada elukvaliteeti. Lähedaste toetus on seejuures väga oluline, kuna patsient vajab sageli motivatsiooni ja tuge, et järjepidevalt taastusraviga tegeleda.