Inimese mikrobioota koostis sõltub ühelt poolt geneetilisest taustast, ent teisalt elukeskkonnast ning toitumis- ja hügieeniharjumustest. Nii keskkond kui ka harjumused on aga viimase saja aasta jooksul suuresti muutunud.
Kuna mikrobioota kujuneb välja teiseks-kolmandaks eluaastaks, annab see võimaluse võrrelda sajandivanust mikrobiootat tänapäevasega. Sellest teadmisest innustatuna võeti Tartu Ülikooli mikroobiökoloogia töörühma juhtimisel ette uurimisprojekt “100-aastased bakterid eestlaste terviseks”.
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia kaasprofessor Epp Sepp kirjeldas, et praeguste saja-aastaste inimeste mikrobioota on alguse saanud ajal, mil polnud antibiootikume ja kasutati ülivähe tarbekeemiat.
“Nende inimeste organismis võivad olla säilinud nn vanad mikroobikooslused, millest on võimalik eraldada suure probiootilise potentsiaaliga bakterid,” rääkis Sepp.
Paljusid levinud tervisehädasid seostatakse seedetrakti mikroobivaesusega
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professori Reet Mändari hinnangul on vajadus selliseid baktereid leida suur, sest paljusid tänapäeva ühiskonnas levinud terviseprobleeme (allergia, rasvumine, diabeet, südame-veresoonkonna haigused) seostatakse inimese seedetrakti mikroobivaesusega.
Mikroobivaesust põhjustavad tsiviliseeritud ühiskonnas paljud tegurid, näiteks keisrilõige, perekondade väiksus, rasvarikas toit, antibakteriaalsete puhastusvahendite, antibiootikumide ja rinnapiimaasendajate kasutamine ning vähene kokkupuude loomadega.