Dr Kirss selgitab, et songa diagnoosimine on üsna lihtne: „Songa tunneb piirkonda palpeerides ehk sõrmedega katsudes. Mõnikord on songa isegi silmaga näha. Peamised kaebused songa korral on ebamugavustunne ja valu. Song on paremini nähtav ja valusam püstiasendis või kõhu punnitamisel.“
„Pitsumine on juba keerukam lugu. Pitsumine on songa tüsistus, mille korral jääb sopistunud elundiosa nahaaluse koe avasse surve alla. Tagajärjeks on valu songapiirkonnas, kaasneda võivad oksendamine ja kusepeetus. Sellisel juhul ei tohiks inimene oodata, tuleb kiirelt arsti juurde pöörduda ja erakorraline operatsioon teha.“
Songal on mitmeid tekkepõhjuseid ja see sõltub eelkõige inimese individuaalsest anatoomiast. Kõhuseina nõrkused võivad välja kujuneda näiteks traumade, operatsioonide või sidekoe haiguslike muutuste tagajärjel. Isegi rasedusega. „Songa tekkimise riskitegurid on füüsiline töö ja raskuste tõstmine. Lisaks krooniline köha, kõhukinnisus ja kaalutõus,“ toob dr Kirss välja.
Songa mitu nägu
Kõhuseinasongad on kubemesong, nabasong, armisong ja reiesong. Songasid on tegelikult veel, näiteks diafragmasong ja valgejoonesong. Kubemesonga diagnoositakse kõige rohkem, lausa 80% kõikidest songa diagnoosidest.
Kubemesonga esineb rohkem meestel, sest neil on kubemepiirkonnas seemneväädi jaoks loomulik ava. Just kubemekanali kaudu võivad teised kõhuõõne elundid välja tungida. Seetõttu võib öelda, et song esineb enamjaolt just meestel.
Üks kaasasündinud nõrk koht kõhuseinas on naba, mille tõttu võib tekkida nabasong. Kui kõhuõõne sisemine rõhk tõuseb üle nabarõnga taluvuspiiri, siis surutakse kõhuõõne elundid läbi naba naha alla.