Kreemi minimaalne kaitsefaktor võiks olla 15 SPF. Kuid on tõestatud, et 30 SPF omadused kaitsta UVA-kiirte eest on siiski oluliselt paremad.

Jälgi säilivusaega ja sobivust nahatüübile

Päikesekreemi kasutades tuleks tõsiselt suhtuda kreemi säilivusaega, kuna soovituslikust kasutusajast üle minnes väheneb toote kaitsevõime.

Seega on valikut tehes tähtis pöörata tähelepanu kreemi omadustele nahka efektiivselt ning mitmekülgselt kaitsta, kuid kreem võiks kasutajale sobida ka muude omaduste poolest sobida (sh sobivus nahatüübiga).

Aknele kalduva nahaga patsiendid võiksid eelistada kergema konsistentsiga päikesekaitsekreeme. Kuivema nahatüübi puhul aga sobivad õli baasil või toitvamad päikesekaitsekreemid.

Olemas on ka häid vananemisvastase toimega päikesekaitsekreeme, mis sisaldavad hüaluroonhapet. Samuti uuenduslikke tavapärasest kõrgema päikesekaitsefaktoriga päevakreeme (50+ SPF). Sobiva toote saab igaüks endale välja valida apteekri või spetsialisti soovitusel.

Millal ja kuidas kreem peale kanda?

Kreem tuleb kreem nahale kanda umbes 30 minutit enne päikese kätte minekut, siis jõuab selle toime avalduda päikese kätte jõudmise ajaks. Seejärel võiks toimingut korrata iga 2–3 tunni möödudes.

Ujumise või muu treeningu korral tuleks kaitsekreemi kanda nahale korduvalt – ükski päikesekaitsekreem ei ole sedavõrd veekindel, et vees ujudes või higistades nahalt maha ei valguks!

Oluline on ka päikesekreemi kogus – õige ja kaitsev kogus ühe pealemäärimise korra kohta on umbes kaks supilusikatäit (2 mg/cm2). Väiksemat kogust määrides saavutatakse aga nahale väiksema faktoriga kaitse.