Kõige enam kasutatakse glüfosaate ning nende kasutamise arv on aastatega aina kasvanud. Kui 1968. aastal avastati, et DDT, mida seni taimekasvatuses oli kasutatud, on mürgine, siis glüfosaate kasutatakse praegu 40 korda rohkem kui DDT-d tema hiilgeaegadel.
Paljud ütlevad, et oi, neid pestitsiide on taimedes nii vähe ja see kõik lahustub ära ja see pole üldse inimesele mürgine. Aga kas me teame, kes nende uuringute taga seisab? Paljud nn sõltumatutest teadusuuringutest on tellitud taimekaitsevahendite suurtootjate poolt. Teadlased on kinni makstud ja artiklite juurde märgitakse väljamõeldud nimed.
Kas ootame, et saaksime laipasid lugeda?
Öeldakse, et kui glüfosaadi mõju inimesele pole lõplikult tõestatud. Kas me ootame, et saaksime laibad kokku lugeda? Saksamaal tehtud uuringu käigus avastati glüfosaadi jääke 99,6% inimestest!
60% Eesti põhjavee proovidest sisaldab glüfosaadi jääke. 60%! Meie Eestis, mida me oleme harjunud pidama puhtaks ja väga looduslikuks ja nunnuks kohaks!
Kas me ootame, et see jõuaks piisavalt paljudele inimestele mõjuda? Kui esimene põhjalik raamat DDT kahjulikust mõjust ilmus, siis polnud ka selle mürgisus n-ö lõplikult tõestatud.
Glüfosaadi kasutamine on nii levinud, et me puutume sellega kokku iga päev. Kuna seda kasutatakse ka loomasööda kasvatamisel, siis on glüfosaadi jääke leitud ka inimeste uriinist.