Ämmaemandate koduvisiitide projekti käigus testiti naise toetusteekonda lapseootuse ajal ning pärast lapse sündi. “Tõhus ennetustegevus ja varajane märkamine algab juba raseduse ajal ning jätkub ämmaemanda sünnitusjärgsel koduvisiidil. Ämmaemand  kaasab vajadusel teisi spetsialiste, et tagada peredele igakülgne toetus,” lisas Tõemets.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul toetab ämmaemanda koduvisiit ema ja lapse suhte kujunemist algusfaasis ning on abiks sünnitusjärgse depressiooni võimaliku välja kujunemise vähendamisel. “Ämmaemandate poolt teostatud koduvisiidid avavad peredele ukse individuaalsele nõustamisele ja tugevdavad seeläbi perede toimetulekut ning pere üldist heaolu uue eluperioodi esimestel ehk ka ebakindlatel hetkedel,” lisas Riisalo.

Minister lisas, et süsteemne ennetustegevus, ja perede toetamine on üks paremaid viise ennetada hilisemaid tervishoiu-, lastekaitse, hoolekande-, hariduse- ja tööhõiveprobleeme.

Uuringud kinnitavad, et kuni 20% naistest kogeb sünnitusjärgset depressiooni, mis mõjutab märkimisväärselt lapse ja vanema suhet ning heaolu. 87% kõikidest alla aasta vanuste lastega juhtunud õnnetustest leidsid aset kodus. Neid perede heaolu mõjutavaid tegureid on võimalik varakult märgata ja selgitada koduvisiitidel. 

Maailmas kasutatud sünnitusjärgsete koduvisiitide programmidel on olnud positiivsed tulemused – vähenevad lapsevanema depressiooni sümptomid, paranevad vanemlikud oskused ja toimetulek, väheneb lapse väärkohtlemise ja hooletusse jätmise sagedus.

Sotsiaalministeeriumi projekti viisid läbi Lapse Heaolu arengukeskus ja Eesti Ämmaemandate ühing koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tallinna Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tervise Arengu Instituudi ja Rakvere linnavalitsusega.

Projekt on rahastatud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ meetme „Rahvatervise meetmete ning integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil“ elluviimiseks.