Suur lugu

Katrin Reinhold: E-lahendused saavad realiseeruda üksnes koos päris lahendustega

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) direktor Katrin Reinhold.Foto: TEHIK

Samamoodi nagu meditsiinisüsteem, on viimase aasta jooksul proovile pandud ka riigi IT-süsteemid, mis on pidanud pakkuma lahendusi erinevatele probleemidele alates COVID-19 viiruse tuvastamisest, perearstide töö lihtsustamisest, kuni massvaktsineerimise broneerimislahenduse loomiseni kirjutab arvamusloos tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) direktor Katrin Reinhold.

Riigi noorim IT-maja TEHIK on terve viiruseaasta jooksul seisnud vankumatult erinevate osapoolte e-lahenduste heaolu eest. Nendeks osapoolteks on terviseamet, Eesti haigekassa, sotsiaalkindlustusamet ja mitmed teised asutused, kes on kriisi epitsentris loonud elutähtsaid teenuseid, maksnud toetusi ja aidanud inimestel seeläbi praeguse olukorraga paremini toime tulla.

Enamik neist loodud võimalustest on inimestele kättesaadavad ka e-lahendusena, sest just nii see tänases maailmas peakski käima – ettenägelik tellija, arendusprotsess ja sünkroonne lahendus, mis on lõppkokkuvõttes kulu- ja ajasäästlik nii riigile kui ka inimesele. Just inimene on see, kelle huvid ja õigused peavad selles erinevate andmete ja registrite kokkupanemisel olema kaitstud – ja selle eest oleme ka seisnud.

Uued nähtamatud lahendused

Eestlane on teadagi väga digitaiplik ja nõudlik, sest mugavate e-lahendustega ollakse lihtsalt harjunud. Nii ei olnud eelmise kevade ühiskonna kinnipanek tänu hästi toimivatele e-lahendustele sugugi nii valulik kui mõnes lähemas või kaugemas naaberriigis, sest enam-vähem kõik vajalik oli võimalik arvuti tagant lahkumata korda ajada.

Veelgi enam, palju asju juhtus peaaegu iseenesest. Näiteks lõi TEHIK eriolukorra kehtestamise ajal inimestele võimaluse ise vaid paari hiireklikiga endale töövõimetusleht avada. Kuna plaanilise ravitöö peatamise ajal kaotasid kehtivuse tuhanded saatekirjad, pikendasime automaatselt neidki 180 päeva võrra, et kokku hoida inimeste ja tervishoiutöötajate aega, mis kulunuks muidu telefonivestluste peale.

Samuti lõime sotsiaalkindlustusametile e-lahenduse, millega kaudu maksti välja erakorralisi toetusi erivajadustega laste vanematele ning pikendasime automaatselt nende inimeste puude dokumente, mis hakkasid eriolukorra ajal aeguma. 

Lõime uusi võimalusi ka meditsiinitöö hõlbustamiseks – näiteks e-lahenduse perearstidele, et nad saaks kiire ülevaate oma nimistu patsientidest, kes on koroonaviirusesse nakatunud ja keskkonna, kuhu haiglad võisid sisestada infot COVID-19 osakondade vabade ning hõivatud voodikohtade kohta.

Isolatsiooninõude kontrolli teostamiseks lõime võimaluse politsei- ja piirivalveametile pärida positiivse koroonaproovi andnud patsientide infot ning sügisel alustas tööd kõnerobot ehk kolme keelt kõnelev tehnoloogiline abimees, kes aitas Terviseameti koroonadetektiividel teavitada viirusesse nakatunud inimeste lähikontaktseid.

Riigil on kaasaegne tehnoloogia ja võimekad inimesed

Võib arvata, et paljud ei ole neist lahendustest isegi kuulnud, aga sellest pole midagi – head IT-lahendused peavadki toimima peaaegu et nähtamatult. Seega ei ole kindlasti alust arvata, et riigi IT-süsteemid on ajale jalgu jäänud või ei tehta viiruse tõkestamiseks piisavalt uusi lahendusi. Riigil on kaasaegne tehnoloogia ja väga võimekad inimesed, kes selle nimel iga päeva tööd teevad, aga nad lihtsalt ei räägi sellest pidevalt. 

Erandina on viimasel ajal kõneainet pakkunud COVID-19 vaktsineerimise broneerimise lahendus digiregistratuuris, sest see oli vaja läbi testida ning saada tagasisidet ajaks, mil hakkab laiem elanikkonna vaktsineerimine.

Käsitlesimegi seda pilootprojektina, kus haigekassa andis tervishoiuasutustele vaktsiinid ja nemad pidid nii-öelda vastutasuks avama vaktsineerimise ajad üleriigilises digiregistratuuris. Tundub esmapilgul üsna lihtne, eks? 

Selleks, et üleriigilises digiregistratuuris saaks aegu broneerida, peavad laitmatult töötama aga ka vaktsineerijate ehk tervishoiuteenuse osutajate IT-süsteemid, sest vabade aegade kuvamine ja vaktsineerimisteatiste edastamine tervise infosüsteemi toimub põhimõtteliselt reaalajas. Tervisega seotud ökosüsteemis on Eestis aga ligi 1500 tervishoiuteenuse osutajat ja neile pakub IT lahendusi ligi 20 tarkvaratootjat.

Ülisuur koormus digiregistratuurile

Seega, lihtne e-lahendus tähendas päris elus ülitäpselt planeeritud koostööd kõigi osapooltega, erinevate registrite ja infosüsteemide kasutamist ning valmisolekut enam kui kolm korda suuremaks koormuseks digiregistratuurile, sest piloodi ajal vaktsineeritavasse sihtgruppi kuulusid kõik üle 65-aastased Eesti inimesed, keda on kokku üle 300 000.

Jah, väga suure koormuse tõttu esines vaktsineerimise broneerimise avamisel mõningaid tõrkeid, sest lühikeses ajaraamis loodud lahenduste puhul tuleb alati arvestada sellega, et kõiki olukordi ei ole võimalik ette näha ja need võivad avalduda alles rakenduse tööle panemisel.

Samuti kostus pahameelt neist asutustest, kes veel digiregistratuuriga liitunud ei olnud ja seetõttu projektis osaleda ei saanud. Mis siin salata, meie ka kartsime, kuidas eakad inimesed broneerimisega hakkama saavad, aga see mure, muide, osutus vast isegi kõige väiksemaks, sest toetavaid lähedasi oli väga palju ja ajad täitusid kiiresti.

Samuti nägime peale pilootprojekti, et ka perearstikeskuste huvi üleriigilise digiregistratuuriga liidestumiseks kasvas märgatavalt. 

Millist probleemi tahetakse lahendada?

Miks me seda kõike juba varem ja kiiremini ei teinud? Sest IT-sektor suudab küll probleeme kiiresti lahendada, aga sageli ei anna kiirus kõige efektiivsemaid lahendusi. Teinekord isegi mitte ligilähedasi.

Kevadel kiiresti, väga paindlikult muutunud õigusruumis tehtud lahendusi tuli näiteks hakata mõne aja möödudes muutma ja ümber tegema.

Selgus, et mõned lahendused vastasid vaid osaliselt tegelikule vajadusele. Selleks, et IT saaks probleemide lahendamisel appi tulla, on oluline, milline on teenuse tellimus, millist probleemi soovitakse lahendada või millist protsessi lihtsustada.

Meie jaoks on kriis andnud väärtusliku õppetunni, kuidas tervise infosüsteemi kogutud andmeid järeltöödelda. Olulisel kohal on oskus tekitada inimeste andmetest sidusahel ja luua selle alusel tervikvaade raviteekonnast alates inimese haigestumisest, hospitaliseerimisest, tervenemisest kuni inimesega kontakti hoidmiseni.

Samuti on olnud väljakutseks muuta andmed masinmõistetavaks, et automatiseerida kõikvõimalikud protsessid ja vältida käsitööd ning vigu. Kindlasti ei sünni ükski IT-lahendus ilma hea koostööta. Meil on olnud palju tuge teistest IT-majadest, kes on oma meeskonna, vahendite ja oskustega vajadusel appi tulnud.

Koroonakriis jätkub ja meie tööd selles kriisis nutikate lahenduste loomisel samuti. Lisaks broneerimislahendusele digiregistratuuris oleme loonud ja loomas uusi lahendusi, mis lihtsustavad nii inimeste kui ka tervishoiusektori tööd – riskipatsientide kuvamine Digiloos, vaktsineerimise piiriülene tõendamine, vaktsiini lao- ja logistikasüsteem terviseametile ning palju muud e-lahendused, mis nii nähtavalt kui ka nähtamatult erinevate osapoolte elu lihtsustavad ja aega kokku hoiavad.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.