Geenivaramu teadlane ja avaldatud teadustöö peamine autor doktor Kristi Krebs sõnas, et analüüsi tulemusena leiti seos inimeste enda teavitatud allergianähtude ilmnemise ja geenivariandi HLA-B*55:01 vahel. “Selle geenivariandi kandjate hulgas oli penitsilliiniallergia 33% tõenäolisem, kui neil, kel see geenivariant puudub,” selgitas Krebs.

Kõnealune geenivariant esineb ühel kuni kolmel protsendil eurooplastest.

Krebsi sõnul näitas geneetilise korrelatsiooni analüüs ka inimeste endi raporteeritud penitsilliiniallergia geneetilist seost ka autoimmuunhaigustega nagu reumatoidartriit ja psoriaas. “See näitab meie uuringus võimalikku autoimmuunset tegurit penitsilliiniallergia tekkimises,” lisas Krebs.

Genoomika instituudi juhtivteadur Lili Milani rõhutab biopankadesse kogutud andmete tähtsust. “Lisaks Eesti Geenivaramule olid sellesse uuringusse kaasatud ka UK biopanga ning Vanderbilti ülikooli meditsiinikeskuse biopanga geenidoonorite andmed. Tulemusi kinnitati veel eraldiseisvalt ka USA ettevõtte 23andMe andmebaasi peal. Need rohkem kui 100 000 penitsilliiniallergiaga inimese geeniproovid aitasid meil avastada seose penitsilliiniallergia ja ühe kindla geenivariandi vahel. Selliste väikeste sammudega liigume paremate ravimite ja parema meditsiini poole,” rõõmustas Milani.