Ravimid

Maailmas jätkub koroonavaktsiinide hoogne arendustöö

Üle maailma käib jätkuvalt aktiivne vaktsiinide arendustöö ja peagi võivad ka Euroopa turule jõuda uudsed koroonavaktsiinid.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Ravimiameti ülevaatest nähtub, et lisaks olemasolevatele koroonavaktsiinidele võib Euroopa turule peagi jõuda veel neli uut vaktsiini, lisaks jätkub maailmas ka uute viirusvastaste vaktsiinide arendus.

Maailmas on kasutusel üle 25 erineva koroonaviiruse vaktsiini, Euroopa Ravimiamet on neist kasutusele lubanud viis: mRNA põhised Comirnaty ja Spikevax, adenoviirusvektoril põhinevad Vaxzevria ja Janssen ning valgupõhine Nuvaxovid.

Lisaks on Euroopa Ravimiametis kiirendatud eelhindamises neli vaktsiinikandidaati:

  • Sputnik V, Gam-COVID-Vac (Gamaleya Institute). Tegu on kahel adenoviirusvektori tüvel põhineva vaktsiinikandidaadiga ja seda arendab Venemaa. Vaktsiini toimemehhanism sarnaneb AstraZeneca ning Jansseni vaktsiinile. Vaktsiin võeti kiirendatud eelhindamisse 2021. aasta märtsis.
  • COVID-19 Vaccine (Vero Cell) Inactivated (Sinovac). Nagu ütleb ka nimi, on tegu inaktiveeritud vaktsiiniga, mis on nn traditsioonilist tüüpi. Viirusosakesed, mis enne vaktsiini jõudmist inaktiveeritakse, toodetakse Vero nimelises rakuliinis – sellest tuleb ka sõnapaar „Vero Cell“ vaktsiini nimes. Vaktsiin võeti kiirendatud eelhindamisse 2021. aasta mais.
  • Vidprevtyn (Sanofi Pasteur). Tegu on valgupõhise ja adjuvanti sisaldava vaktsiiniga, mis olemuselt sarnaneb müügiluba omava Novavaxi vaktsiiniga Nuvaxovid. Tegu on traditsioonilist tüüpi vaktsiiniga, mis võeti Euroopa Ravimiametis kiirendatud eelhindamisse 2021. aasta juulis.  
  • VLA2001 (Valneva). Tegu on inaktiveeritud, st traditsioonilist tüüpi vaktsiiniga. Vaktsiin võeti kiirendatud eelhindamisse 2021. aasta detsembris.

Samas jätkub koos koroonaviiruse erinevate tüvede levikuga ka uute viirusvastaste vaktsiinide arendus. Hoolimata sellest, et kasutusele lubatud vaktsiine on juba mitmeid, on viimase nelja kuu jooksul jõudnud kliinilise uuringu faasi (st inimuuringuni) üle 20 vaktsiinikandidaadi. Neist ligikaudu pooled on traditsioonilist tüüpi, st sisaldavad valmis antigeeni (kas viiruse üht või mitut valku või inaktiveeritud viirust). Ülejäänud on DNA või RNA vaktsiinid, mille puhul peab organism ise nukleiinhappel oleva info põhjal viiruse antigeeni(d) valmis tegema.

Kuna maailmas on praeguseks keeruline leida piirkondi, kus koroonaviirus ei oleks levinud, keskenduvad ka uued uuringud eeskätt sellele, et selgitada välja, kuidas toimivad uued vaktsiinid tõhustusannustena varasemate vaktsineerimiste või läbipõdemise korral.

Samuti jätkatakse vaktsiinide tõhususe tõstmiseks juba turule lubatud vaktsiinide omavahelist kombineerimist ja töötatakse välja uute viirustüvede suhtes spetsiifilisi vaktsiinivariante. Arendatakse ka vaktsiine, mis sisaldavad lisaks ogavalgule ka viiruse teisi valke, sest see võimaldaks muuta vaktsiini toime ogavalgu mutatsioonidest vähem sõltuvaks.

Ülevaate, millised vaktsiinid ja millistes riikides on turule jõudnud, leiab lehelt raps.org. 1. veebruari seisuga on neid 27.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.