Moll sõnas, et muutuste toomiseks on vaja teha muudatusi kõikidel tasanditel, sealjuures liikmesriikide regulatsioonides. “Ravimitootjad on valmis omalt poolt panustama, et innovatsioon jõuaks patisentideni kiiremini,” sõnas ta.

Suured käärid on püsinud vähemalt 10 aastat

Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer selgitas, et Patients W.A.I.T. uuringut on läbi viidud juba 20 aastat, tänu sellele on olemas pikaajalised võrreldavad andmed. “Suured erinevused riikide vahel uute ravimite kättesaadavuse osas on püsinud vähemalt kümme aastat ning käärid riikide vahel on endiselt väga suured – erinevus kättesaadavuse ajas võib olla lausa kuni kuus korda,” tõdes Tapfer.

Tapfer tõi näiteks, et Saksamaal on uue ravimi patsiendini jõudmise aeg keskmiselt 126 päeva, aga naaberriigis Poolas on sama näitaja 804 päeva. “Mõned Ida-Euroopa riigid on teinud viimase aastaga hüppe paranemise poole, samas on mitmes Lääne-Euroopa riigis kättesaadavus viimaste aastatega halvenenud,” selgitas ta. 

Eestis oli uuringuperioodil 2019-2022 üldine uute ravimite kättesaadavuse reiting 19%, see tähendab, et sel uuringuperioodil Europopa Ravimiametilt müügiloa saanud 167 ravimist jõudis Eesti patsiendini vaid 31 ravimit. Samal perioodil Euroopas registreeritud 48 onkoloogilisest ravimist on kättesaadavad Eesti patsiendile vaid 8 ravimit. Harvikravimeid on Euroopa Ravimiamet sel perioodil registreerinud 63, millest Eesti patsiendile on kättesaadavad 7.

“Eesti ravimipoliitka üks eesmärkidest on, et ravimid oleksid kättesaadavad Euroopa keskmisel tasemel. Sinna on meil kahjuks pikk tee minna ja aastate lõikes paranemist ei ole. Põhjused, miks patsientideni ravimid ei jõua, on riigiti pisut erinevad, kuid samas ka sarnased ja tihti tingitud mitme teguri kombinatsioonist,” tõdes ka Tapfer.

Näiteks on paljudes riikides nagu Eestiski tervishoiutehnoloogiate hindamise protsess väga aeglane. Samuti on Eestis hindamiskriteeriumid vananenud ning kulutõhususe lävend väga madal, mille arvutuste järgi justkui ei ole saadav kasu piisav ning kõiki ravimeid ei ole Eesti patsientidele vajagi.

“Ajale jalgu jäänud süsteem paneb Eesti patsiendi kehvemasse seisu kui Euroopa patsiendid keskmiselt. Kui võrdleme Eestit enam-vähem sarnase SKPga riikidega, näiteks Portugal ja Sloveenia, siis ka neis on patsientidele kättesaadavad vastavalt 83 ja 70 uut ravimit meie 31 kõrval,” selgitas Tapfer. 

Ravimireform võrdsustab ravimite kättesaadavust

Euroopa Liidus on käimas ravimireform, mis on osalt kutsutud ellu ka selleks, et ühtlustada ja võrdsustada Euroopas patsientidele ravimite kättesaadavust. “Euroopas valitseb üksmeel selles osas, et innovatsiooni väärtus realiseerub ainult siis, kui patsiendid saavad kasu ravivõimaluste arengust. Siiski ei ole märkimisväärne arv ravimeid kättesaadavad kõikides Euroopa Liidu riikides,” rääkis Tapfer.

“Euroopa ravimitootjate esindaja EFPIA liikmed on võtnud enda kanda mitmeid kohustusi, et kiirendada ravimite patsientideni jõudmist, näiteks on võetud kohustus esitada uute ravimite hüvitamise taotlus hiljemalt kahe aasta jooksul müügiloa saamisest, see peaks realiseeruma koos ravimireformiga,” lisas Tapfer.

W.A.I.T. indikaator vaatleb ravimite kättesaadavust 36 Euroopa riigis (27 EÜ ja 9 ELi mittekuuluvat riiki). Andmed on 5. jaanuari 2024 seisuga. Iga-aastast Patients W.A.I.T. Indicator uuringut viiakse läbi 2004. aastast, sel korral toimus uuring 20. korda.