Otsustustoes kuvatakse patsiendi terviseandmete põhjal automaatselt perearstile või -õele sõnum kaaluda HIV-testimist juhul, kui patsiendi terviseandmetes on täidetud teatud kriteeriumid nagu näiteks vanus 18-65 aastat, inimesel ei ole viimase 300 päeva jooksul testi tehtud või patsiendil ei ole varasemalt juba nakkust diagnoositud ning patsiendil on üks või mitu HIV-iga seotud seisundit. 

Linnamõisa perearstikeskuse perearst dr Laura Prett, kes on ka üks algoritmi väljatöötamise meeskonna liikmetest, ütles, et uue lahenduse puhul on tegemist täpsemalt sihitud HIV-i sõelumisega, mis aitaksid HIV-nakkuse kandjad tõenäolisemalt leida.

„Varajase avastamise puhul on võimalik HIV-i ravimite toel kontrolli all hoida, hoida oma tervis heas korras ja elada täisväärtuslikku elu. Samuti on oluline, et patsient oleks oma haigusest teadlik ning haigus edasi ei leviks,“ lisas arst.

HIV on kroonilise kuluga viirusinfektsioon, mis viib immuunsüsteemi kahjustumiseni. HIV-iga võib nakatuda seksuaalvahekorra ajal või otsesel kokkupuutel nakatunud inimese verega (sh süstalde jagamine). Viirus võib kanduda ka raseduse, sünnituse või imetamise käigus emalt lapsele. Eesti on  Euroopas üks kõrgema HIV-infektsiooni esmase haigestumisega riike.

Tänasel päeval ei ole võimalik HIV-i välja ravida, kuid ravimitega on võimalik viiruse paljunemine organismis pidurdada. Hea ravisoostumuse korral ei ole inimene nakkusohtlik.