Mitteioniseeriva kiirguse nõudeid elukeskkonnale reguleerib Eestis 2002. aastast kehtiv sotsiaalministri määrus. Selle uuendamine on plaanis tuleval aastal. „Mõistetavalt on 5G kasutuselevõtt tekitanud küsimusi ühiskonnas ning uuring annab neile vastuseid. Eesti teadlaste seisukohti nii 5G kui ka olemasolevate tehnoloogiate raadiokiirgustasemetest ja mõjust tervisele saame võtta arvesse elukeskkonna mitteioniseeriva kiirguse nõuete uuendamisel,“ ütles rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur. „Positiivne on teadlaste järeldus, et 5G mõju on pigem väiksem kui eelmiste põlvkondade tehnoloogial ning ühtlasi saime suure hulga väärt andmeid raadiokiirguse tasemest Eesti erinevates paikades.“
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhtaja asetäitja Mart Laasi sõnul toob iga uus tehnoloogia endaga arusaadavalt kaasa küsimusi. „Ka 3G ja 4G tulek tõi kaasa sarnaseid küsimusi seoses tervisemõjudega. 5G on raadiotehniliselt väga sarnane 4G-ga, mis levib täna Eestis väga ulatuslikult ning pole alust arvata, et 5G endaga kahjulikke mõjusid kaasa tooks. Samas annab valminud uuring vajaliku sisendi kiirgusnormide üle vaatamiseks. Seni ei ole Eestis sideettevõtetel kehtivate kiirgusnormide ületamisega probleeme olnud,“ märkis Laas.
Selleks, et kiirguse võimalikku tervisemõju veelgi vähendada, soovitavad teadlased eelistada kaabelühendusi olukorras, kus side mobiilsust pole vaja tagada, vältida raadiosageduslike kiirgusseadmete (sh mobiiltelefonid, WiFi jt) kasutamist lasteasutustes, inimestel piirata juhtmevabade seadmete kasutamist ning eelistada kaabel- ja optilisi ühendusi. Samuti soovitatakse mitte hoida kiirgusseadmeid vahetus kontaktis kehaga ning piirata mobiilside kasutamist halbades levitingimustes, nt rongis, autos, bussis.
Uuringu „Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“ tellis sotsiaalministeerium ning rahastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Uuringu teostasid Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna tervisetehnoloogiate instituudi, Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi ja ärikorralduse instituudi teadlased. Eksperdina kaasati ka Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.
Uuringu eesmärk oli anda Eesti teadlaskonna hinnang mitteioniseeriva kiirguse, sh mobiilside 5G võimalikest mõjudest tervisele ning teha ettepanekud mitteioniseeriva kiirguse nõuete ajakohastamiseks ning mõõta raadiokiirguse tasemeid Eesti mobiilsidetugijaamade, sh 5G-tugijaamade lähialadel, et analüüsida raadiokiirgussituatsiooni avalikus ruumis.
