Matkale minnes soovitab Maiu alustada nii julgelt ehk külmalt kui võimalik. „Suurepärane, kui tunned matka alguses, et sul on pisut jahe, sest sa hakkad oma keha liikumisega sooja tootma ja nii saavutad mõne aja möödudes täpselt õige temperatuuri,” märgib ta. Kui alustad liiga paljude riietega, hakkad liikudes higistama ning siis pead nagunii pausi tegma ja kihte vähemaks võtma. Lõunapausi ajal pane kihte jälle juurde, et külm naha vahele ei poeks.

2. Riietu lohvakalt

Maiu sõnul kipuvad inimesed matkale minnes valima riideid, mis istuvad täpselt seljas, et ilus välja näha. Ometi pole keha ümber jopest suurt kasu, kui sinna alla ei saa kihte lisada. „Meid hoiab soojas õhk, mis kihtide vahele jääb, mitte riidekiht ise. Mida rohkem kihte, seda soojem on. Kui surume riidekihid tihedalt üksteise vastu, surume õhu kihtide vahelt välja ja nii hakkabki õues olles külm,“ selgitab ta ja julgustab lohvakaid riideid laenama nii isalt, vanaisalt kui peikalt.

3. Pane selga mitu kihti riideid

Nullilähedase ilma või väikeste miinuskraadide puhul soovitab Maiu panna selga kolm kihti ülemisi riideid: alla soe aluspesu, keskele fliis ja peale jope. Kui jope on paks, võivad kihid olla ka õhemad, et liikudes liiga palav ei hakkaks. „Kui on lörtsioht, pane kindlasti jalga veekindlad jalanõud, sest varbad on tavaliselt esimesed, mis külmetama hakkavad. Matkajalanõud võiksid olla nii suured, et sinna sisse ka villane sokk mahuks. Kui on väga märg, pane jalga kasvõi kummid, aga peaasi et varbad märjaks ei saaks,“ ütleb Maiu.

4. Kasuta rasvapõhist näokreemi

Talvel on oluline kaitsta näonahka nii palju kui võimalik. Kui õues on -5 külmakraadi, võib see väiksema tuule korral naha peal tunduda nagu -10 kraadi. Sellepärast ei ole hea kasutada talvel õues olles veepõhiseid näokreeme, sest need võivad soodustada külmakahjustuste tekkimist.

„Külmaga on väga oluline hoida oma loomulikku rasukihti. Eelista rasvapõhiseid näokreeme ja püüa matkapäeva hommikul mitte oma nägu pesta või puhastusvahenditega töödelda. Kevade saabudes kasuta kindlasti tugeva SPF-kaitsega päikesekreemi, sest päike peegeldub lume pealt tagasi ja nii saab nahk topeltkoguse päikesekiirgust,“ soovitab Maiu.

5. Kui vähegi võimalik, tee lõket

„Elav tuli annab matkakogemusele lihtsalt nii palju juurde,“ kinnitab Maiu. Lõket tuleb metsas teha alati selleks ette nähtud kohas ja puud võiks kas kodust kaasa võtta või võrgukotis bensiinijaamast kaasa osta, sest iga kord ei pruugi lõkkeplatsil kuivi puid olla. „Kui igaüks meist hakkaks RMK lõkkeplatsi ümbrusest metsast puid korjama, poleks neist kohtadest varsti midagi järgi. Lumise ilma korral võta puude transportimiseks kaasa väike kelk, mille peale saad soovi korral visata ka matkakoti.“

Tulehakatisena soovitab Maiu kasutada endale sobivaid abivahendeid. „Osta poest südamerahuga süütetablette ja kasuta kasvõi pool pakki, peaasi et lõkke käima saad. Hea tulehakatis on ka küünlavaha – kasuta tule süütamiseks kodus üle jäänud vanu küünlajuppe ja paiguta lõkkesse nii, et vaha sulaks puuhalgude peale,“ soovitab Maiu. „Lõkkeplatsilt lahkudes veendu, et tuli oleks kustunud.“

6. Toit maitseb õues alati paremini

„Kui mina läheksin perega poolepäevasele matkale, võtaksin lõkketoiduks kaasa vahukommid ja väiksed õlleviinerid, mida toika otsas sussutada. Kodust võtaksin kaasa kahepoolsed singi-juustu võileivad, määriksin viilude vahele ohtralt võid ja soojendaksin neid lõkke peal enne söömist,“ ütleb Maiu ja lisab, et toit maitseb õues alati paremini.

Võid sööb Maiu matkal olles palju, segab seda kohvi sisse isegi piima asendusena, sest rasvane toit aitab kehal hoida paremini sooja hoida. Kui matkapliiti pole, tasub tassikese kohvi või tee nautimiseks võtta kuum vesi termosega kaasa, sest otse lõkke peal potis vett keetes läheb anum tahmaseks ning seda on hiljem keeruline pesta või matkakotti tagasi panna.

7. Jalutuskäik lõkkeplatsile on ka matk

Maiu on veendunud, et inimesed on loodud loodusesse ja kinnitab, et isegi 20 minutist päevas piisab, et maandada ärevust ja lasta meeltel puhata. Matkaks piisab teinekord sellestki, kui kõnnid parklast lõkkeplatsile, vahid elavat tuld ja hingad sisse värsket õhku.

„Elame väga kunstlikus elukeskkonnas, aga meie aju tahab nelja seina vahelt välja, et näha horisonti ja avatust. Sellepärast meeldibki inimestele käia mere ääres või vaadata mägesid, sest horisondi vaatamine rahustab meid,“ räägib Maiu.