Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ütles, et jaanuarikuu jooksul jätkatakse Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste piires vaktsineerimisi hooldekodudes ning tagatakse teine vaktsiinidoos esimese doosiga vaktsineeritutele.

Kui Eestisse saabuvad vaktsiinikogused võimaldavad, siis on kavas alates tulevast nädalast võimaldada järk-järgult vaktsineerimist ka teistele tervishoiutöötajatele, kes ei ole seotud perearstikeskuste, haiglate või hooldekodudega.

Riskirühma kuulujad grupeeritakse vastavalt riski tõsidusele

Plaan näeb ette, et perearstikeskustes algab riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine veebruaris.

Riskirühma inimesed on omakorda jagatud vastavalt riski tõsidusele väiksematesse gruppidesse.

Esimesena kutsutakse vaktsineerima üle 80-aastaseid Eesti elanikke. Nendele järgnevad vanemad kui 70-aastased, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu on neil risk haigust väga raskelt põdeda ning vajada haiglaravi.

Ülejäänud riskirühma moodustavad peamiselt teatud kaasuvaid haiguseid põdevad inimesed ja kõik üle 70-aastased inimesed, olenemata kaasuvate haiguste olemasolust.

Maris Jesse selgitas, et riskirühmade vaktsineerimise järjestus on seatud vastavalt COVID-19 haigestumise raskuse riskile, et võimaldada esmajärjekorras vaktsineerimist suure riskiga inimestele, ennetada rasket haigestumist ja suremust ning vältida tervishoiusüsteemi ülekoormust.

Teavitus saadetakse e-postiga

Haigekassa esmatasandi osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul tehakse praegu riskirühma vaktsineerimise alguseks ettevalmistusi ning algusaeg selgub lähinädalatel.

Kui aeg käes, edastatakse riskirühma kuuluvatele inimestele teavituse eesti.ee e-posti aadressile ning perearstikeskustest hakatakse nendega järk-järgult ühendust võtma.

Viiruse leviku peatamiseks ja kõige haavatavama elanike grupi kaitseks on äärmiselt oluline vaktsineerida võimalikult suur osa riskigruppi kuuluvatest inimestest.

Nimekirjade tegemisel tugineti haigekassa andmetele

Riskirühma kuuluvate inimeste nimekirjad on koostatud haigekassa andmete põhjal, võttes aluseks Eesti Perearstide Seltsi ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga koostöös kindlaks määratud seisundid.

Nimekirjad on saadetud perearstidele, kes vaatavad oma nimistu patsientide nimekirjad üle ning veenduvad, et riskirühma inimesed on nimekirjadega kaetud.

Eesti Perearstide Seltsi juhi dr Le Vallikivi sõnul on perearstid riskirühmade vaktsineerimiseks valmis.

Ta täpsustas, et perearstid saavad alustada riskirühmade vaktsineerimisega veebruaris, kui Eestisse saabuvad vaktsiinikogused seda võimaldavad.

“Kõik riskirühma kuuluvad inimesed saavad võimaluse vaktsineerida, seega ei ole põhjust muretseda. Riskirühmi hakatakse vaktsineerima kutsuma järk-järgult, inimestele saadetakse teavitused ja nendega võetakse ka otse ühendust,“ ütles Vallikivi.

Riskirühma kuulub kokku ligi 360 000 inimest. Riskirühmas olevate inimeste vaktsineerimise periood sõltub Eestisse saabuvatest vaktsiinikogustest. Niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.

Eestis on tehtud 20 478 kaitsepookimist

Kolmapäeva hommikuse seisuga oli Eestis tehtud 20 478 vaktsineerimist, neist 19 637 on vaktsineerimised esimese doosiga ja 841 inimest on vaktsineeritud kahe doosiga.

Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 477 726 doosi vaktsiini.

Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Korduma kippuvad küsimused COVID-19 vaktsineerimise kohta leiab siit.