Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on hooldekodudes või erihoolekandeteenusel palju riskirühma kuuluvaid vanemaealisi, kroonilisi haigeid või erivajadustega inimesi, kes on gripile haavatavama ja põevad haigust  raskemalt.

„Nende seas soodustab gripi levikut ka samades ruumides viibimine, piiratud liikumisvõimalused ja see, et ei olda vaktsineeritud,“ põhjendab Sadikova, miks riik eelkõige neile tasuta vaktsineerimise võimalust pakub. 

Üld- ja erihooldekodus (sh kogukonnas elamise teenusel) viibijaid, kelle jaoks gripivaktsiin hangitakse, on 12 700. Eeldavasti soovib neist 75–80% ehk u 10 000 inimest ennast gripi vastu vaktsineerida.

Vaktsineerimine on vabatahtlik

Vaktsineerimine algab septembris ja see on vabatahtlik. Vaktsineerimiseks küsitakse inimese või tema eestkostja nõusolekut. Vaktsineerimist viib hooldekodudes läbi perearst või õde, kes hindab eelnevalt ka inimese terviseseisundit.

Gripi vastu vaktsineerimise eest tasub Eesti Haigekassa, kes on sellel aastal hankinud 10 000 gripivaktsiini doosi. Haigekassa esmatasandi teenuste eksperdi Mari Kalbini sõnul lähevad vaktsiinid haigekassale maksma üle 64 000 euro, millele lisandub 45 000 eurone kulu gripi vastu vaktsineerimise teenuse eest üld- ja erihooldekodudes.

Grippi ei tasu alahinnata

Rapla perearst Argo Lätt manitseb, et grippi ei tasu alahinnata. „Gripi vastu vaktsineerimine on oluline, kuna gripp on väga raskelt kulgev haigus. Riskigruppi kuuluvad lapsed, rasedad, eakad ja nõrga immuunsüsteemiga inimesed, kellele võib haigus lõppeda väga kurvalt,“ rääkis perearst.

Sama kinnitavad ka haigekassa andmed, mille järgi vajab gripitüsistuste tõttu igal aastal haiglaravi ligi 2000 inimest.