Isiksus mängib olulist rolli pea igas eluvaldkonnas. Selle mõistmine aitab teha paremaid otsuseid näiteks töökoha valikul. Vainiku sõnul aitavad paremad teadmised isiksuseomaduste kohta olla abiks ka juhtidele, psühholoogidele, treeneritele või arstidele, kes võiksid anda inimeste eripäradega arvestavaid soovitusi.

“Mõnele inimesele on loomuomasem üks töö, treeninguvorm või raviviis, teisele aga hoopis midagi muud. Seega on oluline teha uuringuid, mis kaardistavad võimalikult täpselt isiksuseomaduste seoseid sobivate valikutega ja toimetulekuga erinevates eluvaldkondades,” lisas Vainik.

Peamiselt liigitatakse isiksuseomadused viide suurde gruppi ehk nn suurde viisikusse – ekstravertsus, neurootilisus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus – ning iga grupi sees saab omakorda eristada paljusid spetsiifilisemad omadusi.

Uuringu kaasjuhi Edinburghi ülikooli psühholoogia kaasprofessor René Mõttuse sõnul ootab suurem osas isiksuseomadustega seotud geenidest ja elukogemustest veel avastamist. Kindel on aga see, et neid on tohutult ning iga isiksuseomaduse puhul on need seosed suuresti isemoodi. Seega on läbimurde saavutamiseks vaja just selliseid suuri ja põhjalikke uuringuid, nagu geenivaramu isiksuseuuring. Samuti võimaldab see uuring senisest täpsemalt kaardistada, kuidas isiksuseomadused avalduvad tervises. 

Uuringus on oodatud osalema kõik geenidoonorid – mida rohkem osalejaid, seda unikaalsem on uuringu tulemusena tekkiv andmestik erinevate inimeste isiksuseomaduste, geenide, elukogemuste ja tervise kohta. Osaleda saab nii eesti kui vene keeles. Uuringus osalemise kohta leiab lisainfot veebilehel geenidoonor.ee/isiksuseuuring.