Võtmesõnaks on kättesaadavam perearstiabi

„Haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldamine eeldab mitme osapoole koostööd ja kompleksseid lahendusi, millest valvekeskuste loomine suurematesse linnadesse on vaid üks võimalikest sammudest. Arvestama peab perearstide suhteliselt kõrge vanusega ning perearstide nappusega,“ ütles Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda.

„Eeskätt tuleks tõhustada perearstiabi võimekust lahendada erakorralisi, mitte eluohtlikke seisundeid perearstikeskuse tasandil nende tööajal. Samuti peaks tugevdama häirekeskuse ja perearsti nõuandetelefoni koostööd patsientide probleemide lahendamisel ning oluline on ka patsientidele koduste õendus-ja sotsiaalabi teenuste kättesaadavuse parandamine.“

Analüüsis tuuakse võimalike lahendustena välja EMOde ja kiirabi ülekoormuse vältimiseks näiteks perearsti valvekeskuste loomise ning perearsti nõuandetelefoni võimaluste aktiivsema kasutamise, aga ka tõhusama haiglaeelse triaažisüsteemi arendamise, patsientide enesetriaaži oskuste parandamise läbi patsiendiportaali lahenduste ja elanikkonna harimise erakorraliste olukordadega toimetulekuks.

Tugev surve kiirabisüsteemile

Häirekeskus edastab kiirabile väljasõidukorralduse 266 000–290 000 korral aastas. 60–70% väljakutsetest liigitatakse kõrge prioriteetsusega (C ja D) kutsete hulka, mis tähendab, et patsiendi seisund on eluohtlik või väga tõsine. Samal ajal viib kiirabi haiglasse vaid ligi pooled D-kategooria kutsetest ja umbes 40% C-kategooria kutsetest, mis tähendab, et kõrgema prioriteediga kõned on häirekeskuse poolt üle hinnatud.

Paljud kiirabi väljakutsete probleemid on seotud igapäevaste krooniliste haiguste ebapiisava jälgimise ja patsiendi ebapiisava toimetulekuga või patsiendi liikumisprobleemidega. Üle poole väljakutsetest tehakse päeval vahemikus kella 8-18ni, kui tervisekeskused on avatud.

„Näeme täna tugevat survet kiirabisüsteemile. Vaade tulevikku ja lahenduse leidmine on vajalik. Kiirabi arengukava koostamine on järgmine loogiline samm. Kiirabi liit on valmis enda panust kiirabi arengukava koostamisse andma. Kiirabiteenuse pakkuja soov on pakkuda ka tulevikus kiiret, kvaliteetset ja patsiendikeskset kiirabiteenust,“ ütles kiirabi liidu juhatuse liige Taavet Reimers.

Eesti EMOdes ravitakse kokku keskmiselt 1200 patsienti ööpäevas. Suurim koormus on piirkondlike haiglate Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Lastehaigla EMOdel, kus ravitakse ööpäevas 150-200 patsienti. Kõige sagedamini pöördutakse EMOsse erinevate vigastuste ja mürgistuste, aga ka vereringe- ja hingamiselundite, lihasluukonna ja seedeelundite haigustega. Seejuures pöörduvad ravikindlustamata inimesed EMOsse üldjuhul tõsisemate probleemidega.

Analüüsi eesmärk oli pakkuda lahendusi haiglaeelse erakorralise arstiabi korralduse parandamiseks. Erakorralise abina käsitletakse abi, mida osutatakse vältimatu abi korras ja/või väljaspool ravijärjekorda. Vältimatut abi osutavad Eestis üldjuhul kiirabid ja EMO-d, haiglaeelset meditsiinilist abi perearsti- ja tervisekeskused.