Uudis

Andmekaitse inspektsioon algatas Kuressaare haigla suhtes menetluse

Drive-in koroonaviiruse proovide võtmine Kuressaares.Foto: Geenius Meedia/Ronald Liive

Andmekaitse inspektsioon (AKI) algatas Kuressaare haigla suhtes menetluse, kus selgitatakse välja täpsemad asjaolud seoses haigla töötajate väitega, et haigla ravijuht Edward Laane rikkus andmekaitseseadust kui tutvus haigla arstide delikaatsete isikuandmetega ja meditsiinilise taustaga digiloo kaudu.

AKI leiab, et kui arst vaatab esmapilgul justkui raviväliselt inimese terviseandmeid, ei saa sellest teha ühest järeldust, et ta on oma ametikohustusi rikkunud. Sellist infot võidakse vajada tervishoiuasutusele pandud ülesande täitmiseks.

AKI: tervishoiuteenuse osutajatel ei ole lubatud teha uudishimu päringuid

Eile tuli avalikkuse ette info seoses 24 Kuressaare haigla arsti pöördumisega haigla nõukogule ning vallavalitsusele, milles nõuti haigla ravijuhi Edward Laane ametist lahkumist. Kirja ühes punktis toodi välja, et Laane on rikkunud andmekaitseseadust kuna on digiloost vaadanud haigla arstide delikaatseid isikuandmeid ja meditsiinilist tausta neilt selleks luba saamata ja olemata nende raviarst.

AKI avalike suhete nõuniku Signe Heibergi kinnitusel on inspektsioon algatanud haigla töötajatelt saadud märgukirja tõttu Kuressaare haigla suhtes menetluse. Heibergi sõnul tohib terviseandmeid töödelda üksnes tervishoiuteenuse osutamiseks ja terviseandmetele juurdepääs on mõeldud vaid selleks otstarbeks ning tervishoiuteenuse osutajal ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleval isikul ei ole lubatud teha nii-öelda uudishimu päringuid.

“Kui inimene on avastanud digiloost, et tema hinnangul on tema andmeid vaadanud keegi raviteenuse osutamise väliselt, on tal õigus andmetöötlejalt küsida, millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel tema andmeid on vaadatud. Seega esmalt tuleb selgituste saamiseks pöörduda organisatsiooni poole, kelle töötaja, tervishoiu teenuse osutaja või selles osalev isik, on päringu teinud. Andmetöötleja peab oskama selgitada päringu eesmärki ja millisel õiguslikul alusel see tehtud on,” ütles Heiberg.

Seda, mis eesmärgil ja milleks võis tervishoiuasutuse töötaja andmeid vajada, ei oska ega saa tema sõnul inspektsiooni hinnata. Küll aga inspektsioon saab menetleda juhtumit siis, kui andmetöötleja vastus ei ole põhjendatud või põhjendustega pole võimalik nõustuda.

“Näiteks ei ole põhjendatud selline vastus, et haigla kontoritöötaja vaatab oma sugulase andmeid, et teada, millised on tema analüüside tulemused. Haiglas töötamine ei anna mingisugust eelist teada sugulase terviseandmeid olukorras, kus päringu tegija ei ole samal ajal sugulasele ka tervishoiu teenuse osutaja. Kui arst vaatab esmapilgul justkui raviväliselt inimese terviseandmeid, ei saa ka sellest teha ühest järeldust, et ta on oma ametikohustusi rikkunud. Kindlasti peaks andma arstile võimaluse põhjendada, eriti veel pandeemia olukorras, sest sellist infot võidakse vajada tervishoiuasutusele pandud ülesande täitmiseks,” ütles ta.

Nõuniku kinnitusel on inimesel absoluutne õigus alati teada, miks tema andmeid on vaadatud ning kõik andmetöötlejad peavad tegema päringuid andmekaitsereeglitega ja õigusaktidega kooskõlas.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.