Härma: optimistliku prognoosi jätkudes võime detsembris jõuda plaanilise ravi taastumiseni

Terviseameti peadirektori kohusetäitaja Mari-Anne Härma.Foto: Rene Suurkaev

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma märkis kolmapäevasel pressikonverentsil COVID-19 hetkeolukorra kohta, et haigestumine on Eestis languses, mis tähendab, et senised meetmed on toiminud. Terviseamet pooldab seniste meetmete ja järelevalve jätkamist.

“Eestis on haigestumine kiires langustempos, kuid Euroopa nakatumise tase on kõrge ja kasvus ning ka COVID-19 surmad on Euroopas tõusus,” nentis Härma ja lisas, et Eestis on koroonasurmad aga vähenemas.

Tema sõnul võib optimistliku prognoosi jätkudes detsembris jõuda plaanilise ravi taastumiseni. “Kui praegu on nakatamiskordaja 0,8 peal, võib see tõusta 0,9 peale, mistõttu võib eesmärgini jõudmise aeg pikeneda. Kuigi nakatumiskordaja võib tõusta 0,9 peale, siis sellest hoolimata langustrend ei pöördu, vaid optimistlik prognoos pikeneb,” selgitas ta.

“ECDC soovitab ka kõrge vaktsineerimise tasemega riikidel rakendada meetmetena kaugtööd, piirarve, tõhusat ventilatsiooni, maskide kandmist ja hajutatust. Need on sel talvel vajalikud meetmed,” ütles ta. 

Härma nentis, et meetmetest on kõige valulikumalt vastu võetud maskide kandmist ning seda nii Eestis kui ka teistes EL-i riikides. “Neil, kes maske kannavad, on aga poole väiksem võimalus nakatuda, kui nad kohtuvad nakatunud inimesega,” kinnitas ta. 

Härma sõnul on teadmata nakatunute osakaal avalikus ruumis vähenenud, mis viitab sellele, et maskide kandmine ja hajutatus on aidanud. 

“Kokkuvõtlikult võib öelda, et terviseamet toetab seniste meetmete ja järelevalve jätkamist. See on viinud COVID-nakatumiste langemise ja haiglaravi vajavate nakatunute vähenemiseni,” ütles Härma.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tõdes, et pandeemia Euroopas ei ole läbi, kuigi Eestis ollakse langustrendis.

Tema sõnul on nende näitajate langusel viis põhjust. “Vaktsineerimine, ohutaju tõus ja vastutustundlik käitumine, meetmed ja järelevalve, kiirtestimine koolides ning teatud piirkondades distantsõppe rakendamine,” rääkis Kiik.

Kiige kinnitusel on aga haiglate ja tervishoiutöötajate koormus jätkuvalt väga kõrge. “Siin on hästi oluline see, et plaanilise ravi taastamine ei jää raha taha, sest oleme andnud lisaraha pidevalt juurde. Meil ei ole võetud COVID-19 pandeemia kulude katmiseks raha tavapärase ravi seest. Kui midagi on edasi lükkunud, siis tervishoiutöötajate nappusest. Kõik COVID-19 kulud tagatakse aga väljaspoolt raviraha,” kinnitas ta.

24. november: haiglas 376 koroonapatsienti

24. novembri hommikuse seisuga on haiglas 376 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 304 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 224 ehk 73,7% on vaktsineerimata ja 80 ehk 26,3% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 28 uut haigusjuhtu. Suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kuus olid vaktsineerimata: 41-aastane naine, 59-aastane naine, 65-aastane mees, 72-aastane mees, 78-aastane mees, 78-aastane mees, 82-aastane mees, 86-aastane naine, 98-aastane naine.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6261 testitulemust, millest 655 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 438 vaktsineerimata ja 217 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul manustati 6584 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 887. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 153 771 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 58,8%.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.