“Vaktsineerima peaks enne gripihooaja algust, seega on september-oktoober selleks kõige õigem aeg,” kinnitas Confido terviseõde Angeelika Wahab.

“Pärast vaktsiini manustamist kulub immuunsuse kujunemiseks 2–3 nädalat. Nii on kõige väiksem tõenäosus viirusega enne immuunsuse teket kokku puutuda ning vaktsiini efektiivsuseks loetav 6 kuud katab kenasti gripi kõrgperioodi aja”.

Hooaeg kestab oktoobrist maini

Gripihooajaks loetakse aega oktoobrist maini, mil grippi haigestumine suureneb. Terviseameti möödunud gripihooaja kokkuvõtte najal saab tõdeda, et tavaliselt kasvab grippi haigestumise sagedus jaanuaris-veebruaris. Haigestumist esineb ka ülejäänud kuudel, kuid üldjuhul vähem.

Milliseks kujuneb eelolev grippi haigestumine, sõltub Angeelika Wahabi sõnul paljuski ringlevast gripiviiruse tüvest: milline on antud gripiviiruse virulentsus ehk kui nakkav on antud gripitüvi. Samuti oleneb väga palju ka inimeste tervisekäitumisest – kas haigena käiakse tööl edasi või võetakse aeg maha, et ennast ravida.

Uued gripivaktsiinid on kohal

Gripiviirustel on võime muutuda, seetõttu toodetakse igaks hooajaks uue koostisega gripivaktsiin. Eesoleval hooajal turustatakse Eestisse kolme tootja gripivaktsiine: Influvac Tetra, Fluarix Tetra ja Vaxigrip Tetra. Kõik kolm vaktsiini on neljavalentsed. See tähendab, et vaktsiinid koosnevad neljast erinevast gripiviiruse tüvest, millest 2 on A-gripi tüved ja 2 B-gripi tüved.

“Fluarix Tetra ja Vaxigriptetra vaktsiini võib teha juba 6. elukuust, Influvac Tetra oma alates kolme aasta vanusest,” ütles Wahab. Õde selgitas, et vaktsineerimise abil saab inimene samasuguse immuunsuse nakkushaiguse vastu, nagu selle läbipõdemisega, kuid ilma ohu ja vaevata.

„Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse neid osakesi, mille abil tunneb immuunsüsteem haigustekitaja ära. Kui haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis asub immuunsüsteem organismi kaitsma ja haigustekitajad hävitatakse enne, kui nad jõuavad ohtralt paljuneda.“

Vaktsineerima peaksid kindlasti väikelapsed, vanainimesed, krooniliste haigustega inimesed ja ka rasedad. Vaktsineerimise momendiks peab inimene olema terve ning viimastel nädalate jooksul ei tohi olla palavikuga kulgevat haigust. See on ka põhjus, miks on arukas vaktsineerida juba enne gripihooaja algust.

Gripivaktsiiniga on reeglina võimalik lastel ja tööealistel tervetel inimestel vältida umbes 5–8 gripijuhtu 10-st, eakatel umbes iga teist grippi haigestumist. Vaktsineerimine aitab vähendada ka gripi võimalikke raskeid komplikatsioone.

Vaktsiini ei pruugi jaguda kõigile

“Vaktsineerija kohustus on informeerida patsienti vaktsiini võimalikest ​kõrvaltoimetest, nõustada, mida ette võtta, kui tekib mõni tervisemure pärast vaktsineerimist,” kinnitas Wahab ja lisas, et vaktsineerimise järel tuleb jälgida oma tervist ning küsimuste tekkimisel pidada nõu tervishoiutöötajaga.

Kõrvaltoimete tekkimisel on võimalik teavitada ka ravimiamet.ee kaudu.

“Vaktsiini arvu planeerimisel lähtuvad tootjad eelmistel hooaegadel kasutatud kogustest, unustamata fakti, et kasutada saab konkreetset gripivaktsiini vaid ühel hooajal. Seega – kui huvi gripivaktsiini osas hüppeliselt kasvab, võib vaktsiin ühel momendil otsa saada,” tõdes Wahab.

Gripipuhangust hoidumiseks saame palju ise ära teha

Inimorganism saab igapäevaselt meid ümbritsevate viiruste ja bakteritega võitluses kenasti hakkama, me ju ei haigestu kogu aeg. Haigestutakse siis, kui immuunsus on langenud ja oleme haigustele vastuvõtlikumad.

Immuunsüsteemi tugevdamiseks soovitab õde rohkelt liikuda ja piisavalt puhata, tervislikult toituda ning vajadusel võtta vitamiine. Samuti võiks vältida viiruste kõrgperioodil rahvarikkaid kohti.

“Viirushaigused levivad kergesti just suletud ruumides, nagu seda on kontor, lasteaiad, koolid ja ühistransport. Juba seepärast tuleb jälgida üldiseid hügieeninõudeid – pesta sageli käsi ja aevastada-köhida salvrätikusse või varrukasse,” soovitas terviseõde ja lisas, et kõige tõhusam viis gripi ennetamiseks on siiski õigeaegne vaktsineerimine.

Inimene hakkab viirushaigust levitama juba mitu päeva enne võimalike haigussümptomite teket, mistõttu muul juhul võib gripiepideemia ajal nakatumise vältimine olla keeruline.