Professor tõdes, et nõudlus ambulatoorsete tervishoiuteenuste järgi on suur ja vastuvõtujärjekorrad pikad. Kõige tähtsam on, et patsient saaks arsti juurde meditsiinilisest vajadusest vaadatuna õigeaegselt. 2021. aastal puutus Eestis inimene aastas keskmiselt 12 korral kokku ambulatoorse tervishoiusüsteemiga, sealhulgas kiirabi, peremeditsiini, eriarstiabi ja hambaraviga, mis ei ole sugugi mitte vähe.
“Kusjuures see arv ei ole aastate lõikes langenud, vaid pigem tõusnud, mistõttu ei saa nõustuda väitega, et arstiabi kättesaadavus on Eestis väga halb või järjest halvenev. Peame ühiskonnas mõistma, et järjekord on paratamatu osa tervishoiuteenuste osutamisest ning nende täielik likvideerimine ei ole võimalik, ei Eestis ega mujal maailmas,” märkis prof Starkopf.
Tema sõnul peab järjekordade likvideerimise asemel olema kõige olulisemaks eesmärgiks tagada patsientidele õigeaegne ravi. “Ravi õigeaegsuse otsuse konkreetse patsiendi seisundist lähtuvalt peab tegema kvalifitseeritud tervishoiutöötaja ehk nn triaaž ei peaks toimuma ainult erakorraliste patsientide puhul, vaid ka teistel tervishoiutasanditel. Sest näiteks ühe ja sama diagnoosiga patsient võib ühel korral vajada abi minutite ja tundide jooksul, teisel korral päevade ja nädalate jooksul, aga võib ka olla võimalik, et meditsiinilisest vaatest on aktsepteeritud ootamine 3–4 kuud,“ selgitas professor.
Tervishoiuhariduse valdkond on alarahastatud
Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens ilmestas olukorda tervishoius finantsstatistikaga, millest selgus, et tervishoiusektori rahastus ei ole viimastel aastatel halvenenud, küll on aga teataval määranud langenud ravijuhtude arv.
„Me ei tea, mida toob tulevik rahastuse osas, kuna see sõltub poliitilisest otsustusest. Ent võrreldes Eesti 2019. aasta ja 2023. aasta I kvartali andmeid, on inflatsioon olnud 35%. Eriarstiabi rahastus on kasvanud selle ajaga keskmiselt 32%. Kui me vaatame erinevate riikide eelarve kaudu tervishoidu suunatavat raha, siis need protsendid ei erine oluliselt. Näiteks Soomes, kellega me armastame ennast võrrelda, on see 13% ning meiega võrreldavas riigis Sloveenias samuti 13,6%. Eestis on võrreldav number kättesaadavate allikate alusel 12%,“ rääkis Perens.
Nii Perens kui Starkopf rõhutasid, et kuigi viimased aastad on toonud tervishoidu lisaraha, siis on alarahastatud tervishoiuhariduse valdkond. „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks on ennekõike vajalik investeerida haridusse ning suurendada arstide ja õdede riiklikku koolitustellimust,“ sõnas Perens.