„Kolmiknegatiivne rinnavähk vajab Eestis eraldi teemana suuremat teadvustamist, et tagada noortele naistele varane avastamine ja kaasaegsete ravivõimaluste kättesaadavus,“ tõdes EPIKoja jurist, Kristi Rekand ning lisas, et arstide- ja patsiendiorganisatsioonide ühisseminari eesmärgiks oligi esmakordselt kokku kutsuda erinevad osapooled: nii arstid, patsientid kui ka tervishoiuanalüütikud, et kolmiknegatiivse rinnavähi teemat tutvustada ning koostöös edasised suunad ja lahendused sõnastada.
Seminaril osalejate ühises paneeldiskussioonis toodi välja, et kolmiknegatiivse rinnavähi varajaseks avastamiseks oleks vaja tõsta noorte naiste teadlikkust ja oskuseid, kuidas ise rindasid kord kuus kontrollida ning muutuste puhul koheselt arsti poole pöörduda. Rõhutati, et tegemist on täna ühe kõige agressiivsema rinnavähi vormiga, mille esinemissagedus on suurem just alla 40-aastaste naiste hulgas, kuid sõeluuring katab sihtrühma alates 50ndast eluaastast kaheaastase tsükliga. Kolmiknegatiivne rinnavähk areneb väga kiiresti ning õigeaegne avastamine ja ka ravi vajab operatiivsust.
Samuti tõdeti, et oluline on Eesti noortele naistele tagada maailmatasemel ravivõimalused. Üheskoos avaldati lootust, et just kolmiknegatiivse rinnavähi raviks mõeldud kaasaegset immuunravi saavad patsiendid tervisekassa toel ka järgneval aastal – see toetaks meie noorte naiste võimalusi terveneda ja naasta oma pere- ja tööelu juurde.
HC Solutions tervishoiuanalüütik Kai Siinmaa tõi välja kolmiknegatiivse rinnavähi sotsiaalsed- ja majanduslikud aspektid ühiskonnas laiemalt. Kolmiknegatiivse rinnavähi riskirühma naised on alles oma pere- ja tööelu alguses ning panus ühiskonnale pole seotud ainult üksikisiku maksutuluga, vaid kaudsete kuludega, mis on seotud pere ja laste edasiste vajadustega ning tööandja kuludega.
Kuna kolmiknegatiivne rinnavähk on järjest suurem terviserisk noortel naistel, kellega on seotud alaealised lapsed ja erialane panus ühiskonda, siis on riigid üle maailma otsimas võimalusi haiguse varajaseks avastamiseks ja raviks.
