Tartu Ülikooli ja Amsterdami Ülikooli Kliiniku teadlased teevad koostööd, et töötada välja uusi ravimeetodeid haruldase luid hapraks muutva haiguse vastu. Nii uue hiiremudeli loomisel kui ka geeniteraapia arendamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme: senised tulemused annavad “klaasluudega” patsientidele lootust ja pakuvad uusi võimalusi haiguse paremaks raviks.
Eesti teadlased uurisid Eesti Teadusagentuuri rahastatud projekti „THOR-OI“ kaudu 2021.–2024. aastal luu-uuringute ja geeniteraapia alal haruldasi luuhaigusi. Selle algatuse osana liitus 2021. aastal Amsterdami Ülikooli Kliinikuga Lidiia Zhytnik, kes tegi seal järeldoktorantuuri. Projekti eesmärk oli arendada ravimeetodeid ning luua rakulisi ja loomseid mudeleid haruldase haiguse osteogenesis imperfecta jaoks.
Geneetiline sidekoehaigus osteogenesis imperfecta on rahvakeeli tuntud ka kui habraste luude haigus. Tartu Ülikooli endine ortopeedilise genoomika teadur dr Lidiia Zhytnik sõnas, et haiguse põdejatel on justkui klaasluud. „Nad kannatavad geneetilisest defektist tingitud sagedaste luumurdude, luustiku deformatsiooni ja vähenenud kasvu ning muude terviseprobleemide all. Tüüpilised sümptomid on ka kuulmislangus, sinine kõvakest, liigeste lõtvus, haprad hambad, kardiovaskulaarsed ja kopsudega seotud probleemid. Kahjuks ei ole haigusele veel tõhusat ravi.“