Uudis

Kummutame kuulujutte: COVID-19 põdemine ei ole noortele ohtlik ja kasu COVID-19 vaktsiinist on neile väike

USA-s tehtud uuring ütleb, et haiglasuremus on 18-34 aastastel COVID-19 puhul umbes kaks korda kõrgem kui näiteks südameinfarkti puhul samas eagrupis.Foto: Shutterstock

On üsna selge, et eakatel ja ka näiteks riskigruppidesse kuluvatel inimestel on koroonaviiruse vastasest kaitsesüstimisest kasu. Miks aga peaksid end laskma vaktsineerida noored terved inimesed?

Ravimiameti meditsiininõunik, kardioloog Alar Irs kirjutab oma Facebooki seinal, et tema esimene argument noortele on see, et vaktsineerimisega püütakse COVID-i ühiskondlikku kahju kahandada ja lõpuks tõvest üldse lahti saada. Lisaks muidugi kaitsta neid, kes ennast ise kaitsta ei saa (muuhulgas näiteks lapsed, immuunpuudulikkusega ja raske vaktsiiniallergiaga inimesed).

Neist argumentidest jääb Irsi sõnul aga tihti väheks ning üldlevinud uskumus tundub olevat, et noorte individuaalne risk (ja seeläbi kasu vaktsiinist) on väike. Seetõttu uuris ta, mida maailmas noorte immuniseerimise kohta teada on ja mida ütlevad uuringud.

Kõige asjakohasem tundus kevadperioodil USA-s hospitaliseeritud noorte COVID patsientide ülevaade (Cunningham JW). 18-34aastased moodustasid kirjeldatud piirkonna kõikidest haiglasse sattunutest 5 protsenti, neist 21 protsenti vajas intensiivravi, 10 protsenti aparaadihingamist. 2,7 protsenti suri ja 3 protsenti ei pääsenud mitte koju, vaid vajasid edasist hooldust.

Uuringust olid välja jäetud rasedad, kellel mõne uuringu andmeil võib olla risk COVID-i raskemaks kuluks. Uuritute hulgas läks kehvemini, nagu ka teistes eagruppides teada, ülekaalulistel ja mõne kaasuva tõvega inimestel. Aga sugugi mitte kõigil haiglasse sattunutel ei olnud selgeid riskifaktoreid.

Haiglasuremus 2,7 protsenti, mida selles uuringus kirjeldati, on umbes kaks korda kõrgem kui näiteks südameinfarkti puhul selles eagrupis.

Teine, eelretsenseerimata prospektiivne vaatlusuuring (Dennis A) meenutab, et oleme võib-olla liialt keskendunud suure riskiga patsientide tüsistuste kirjeldamisele ja jätnud tähelepanu alt välja nn long COVID-i, mida Eesti ajakirjanduski on pisut kõneks võtnud. (Kaugtüsistustega koroonaviiruse põdemise ja geenide seostest saad lugeda artiklist siit.)

Uuring kirjeldab mitme organsüsteemi kahjustusi noortel ja väikese riskiga inimestel, kellest vaid 18 protsenti olid olnud haiglaravil, ent kellel haiguse ägeda perioodi möödudes jäi mõni haigusnäht püsima. 70 protsendil neist leiti 4 kuud pärast esmast haigestumist ühe või enama organi talitluse häireid.

Uuring ei pretendeeri lõplikele järeldustele, aga viitab, et intensiivravi vajav äge haigus ei ole COVID puhul ainus probleem.

Jutu mõte on, et lisaks altruistlikele kaalutlustele võib noortel olla vaktsineerumiseks muudki põhjust.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.