„Selleks, et taimestikult puuke koguda, kasutame puugilippe ehk puuvarrele kinnitatud heledavärvilise kanga tükke. Puugikorjel lohistame puugilipuga mõned korrad mööda väljavalitud haljasala pinda ning siis kontrollime, kas ja kui palju puuke lipule kinnitus,” kirjeldas TAI nakkushaiguste uuringute osakonna juhataja Julia Geller, kuidas käib puugikorje teadusuuringu jaoks.

“Seetõttu on ka puugilipu värv tavaliselt valge, et puugid paremini silma jääks. Kõik lipule kogunenud puugid korjame hoolikalt pintsettidega üles ning sulgeme turvaliselt katseklaasi, et laborisse uuringule transportida. Igal katseklaasil on kirjas ka aeg ja koht, kust puugid leidsime.“

Linnapuukide kogumine algab korjekohtade kaardistamisega, kus linnaruumis võiks potentsiaalselt olla palju puuke. Eestis on 47 linna ning kindlasti ei jõua TAI teadlased ühe hooaja jooksul kõikide linnade parke läbi uurida.

„Me ei tunne kõiki linnu nii hästi, et teaks, kus on need pargid ja terviserajad, kust rohkem puuke leida võiks. Selleks, et oskaksime teha parimad valikud, võiks inimesed meile märku anda enda linnas asuvast avalikust haljasalast, kus puugikorjet oleks tõenäoliselt tõhus teha,“ kutsub Geller elanikke appi.

Kui soovid, et TAI teadlased tuleks just sinu linna puuke uurima, siis anna sellest e-posti teel teada, aadressil puugiinfo@tai.ee. Pane kirja linna nimi, avaliku haljasala (nt park, kalmistu, terviserada, spordirajatis, piknikupaik jne) nimi ja aadress. „Puugikorje toimub ainult avalikes ruumides, eraaedadesse selle puugiuuringu käigus TAI teadlased ei tule,“ lisab Geller. 

Puugid pole linnas haruldased

Linnapuukide uuringuga alustab puugipank ilmade soojenedes kui puugid on talveunest ärganud ning ronivad oma talvituspaigast välja. Tavaliselt algab Eestis puugihooaeg aprillis ning mai lõpuks – juuni alguseks on puukide arvukus tõusnud tippu. 

Ka linnatingimustes on olemas oht saada nii puugihammustus kui ka nakatuda mõne puukidega levivasse haigusesse ning ka linnas elavad puugid võivad edasi kanda mitmeid haigustekitajad, ohustades inimesi saada mitu nakkust ühe puugihammustusega. Seetõttu tuleb meeles pidada, et ka linnatingimustes peavad inimesed järgima ennetusmeetmeid puugihammustuse vältimiseks ning läbi selle ka nakkuse saamise riski vähendamiseks.

TAI on puugiuuringutega tegelenud üle 20 aasta. Viimase, 2022. aasta puugiuuringu raportist selgus, et puukide arvukus ning nendega levivate haigusetekitajate mitmekesisus ja levimus on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud ning peale metsade, võsa ja heinamaade võib puugioht varitseda meid ka linnakeskkonnas.

Linnapuuke on TAI-s uuritud ka varem, 2018. aastal uuriti Tallinnas 17 erinevat vaba aja veetmise võimalust pakkuvat kohta linna piires ning Tallinna linnapiiril asuv Männiku metsaala. Kõige suurem puukide keskmine arvukus tuvastati tookord Eesti Vabaõhumuuseumis, Tallinna Loomaaias ning Pirita-Lükati terviseradadel. Hästi hooldatud, madalalt niidetud muru ning teedega ümbritsetud paikades, kus oli vähe varju, oli puukide arvukus tunduvalt madalam, kui üldse.