Uudis

Marje Oona: usaldusväärseid tõendeid ivermektiini kasulikkusest koroonaviiruse ravis ja ennetuses pole

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona.Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Pole olemas mingeid usaldusväärseid tõendeid, et ivermektiini tarvitamisest oleks COVID-19 ennetuses ja ravis mingit kasu, kirjutab perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona.

Kõigi vastavateemaliste uuringute kokkuvõtete kuldne standard Cochrane meta-analüüs järeldab, et olemasolev asjakohane tõendusmaterjal ei toeta ivermektiini kasutamist ei COVID-19 ennetamiseks ega raviks väljaspool hästi disainitud kliinilisi uuringuid. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et seni ei ole ühtegi kvaliteetset uuringut, mis näitaks ivermektiini kasu.

On olemas ka üks teine hästi koostatud meta-analüüs, kuid see on tagasi võetud, kuna üks selles uuringus ivermektiini suurt kasu näidanud uuring osutus võltsituks.

On olnud veel mitmeid uuringuid, mis on justkui näidanud ivermektiinist suurt kasu, aga kahjuks on need lähemalt uurides osutunud kõik võltsinguteks. Kahjuks on “teadusartiklite” pähe võimalik avaldada väga nõrku töid ning kui need juba veebi on jõudnud, võivad need saada tohutu leviku ja mõju.

Hea parasiidivastane ravim

Ivermektiin on väga hea parasiitide vastane ravim, mida kasutatakse veterinaarmeditsiinis. Ivermektiini kasutatakse ka inimestel, eelkõige troopilistes piirkondades parasitaarhaiguste ravis. Tavaliselt on siis ravikuuriks ühekordne ravimi annus (vastavalt kehakaalule) ning ravi võib korrata mingi teatud aja möödudes (nt pool aastat).

Ivermektiin on parasitaarhaiguste ravis tõhus ja suhteliselt ohutu, kuid loomulikult on igal ravimil kõrvaltoimed.

Ivermektiini nn COVID-19 protokollides aga soovitatakse suuri annuseid, pikemaajalist ravi või koguni regulaarset ravimi võtmist ja sellel muidugi ongi kõrvaltoimed, nii seedetrakti nähud, kesknärvisüsteemi häired kui ka nägemishäired.  

Ivermektiini kasutus on kaasa toonud mürgistusi, samuti on ivermektiinil võimalik mõju raseduse kulule ja loote arenguanomaaliate tekkele

Katseklaasi hiigelannuseid inimestel kasutada ei saa

Ivermektiini kasutus sai alguse ühest katseklaasiuuringust, kus katseklaasis olevale COVID-19 viiruskultuurile väga suures kontsentratsioonis ivermektiini lahus avaldas pärssivat mõju. See kontsentratsioon on aga ca 100-250 korda suurem, kui võimalik saavutada inimese organismis raviks lubatud annustega ja kümneid kord suurem, kui farmakokineetiliselt üleüldse on võimalik inimorganismis saavutada.

Teatud mittespetsiifiline ivermektiini mõju COVID-19 korral ei ole veel päriselt välistatud, kuigi senised enam-vähem korralikud uuringud on andnud negatiivsed tulemused, aga osa uuringuid on veel käimas. Midagi põrutavat aga sealtki esialgsetel andmetel kahjuks oodata ei ole.

Väited, et erinevates riikides (nt Brasiilia, Peruu, Jaapan, Slovakkia, Indias mõni piirkond) olevat ivermektiini kasutamisest kasu tõusnud, ei vasta aga põhjalikumal kontrollimisel kahjuks üldse tõele.

Isegi ivermektiini tootja Merck on soovitanud ivermektiini COVIDi korral mitte kasutada

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.