Kõrgendatud hüvitist, 85 eurot aastas (omaosalus 15%) saavad rasedad, alla 1-aastase lapse emad, vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, samuti ka suurenenud hambaravivajadusega inimesed. Hüvitist kasutas mullu ligi 130 000 inimest 9,5 miljoni euro eest.
Sellest aastast aga laienes kõrgema piirmääraga hüvitist saavate inimeste sihtrühm. „85-eurost hüvitist saavad nüüd kasutada ka töötukassas registreeritud töötud ja sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust saavad inimesed. Sellega soovime parandada hambaraviteenuse kättesaadavust vähemkindlustatud täiskasvanud elanikkonnale. Väiksema sissetulekuga leibkonnad ja töötud on need elanike rühmad, kes suurte kulude tõttu ei saa endale hambaravi lubada,“ rääkis Friedemann. Proteesihüvitisele kulus haigekassal 7,2 miljonit eurot.
Sügava füüsilise ja vaimse puudega inimeste hambaravi eest tasuti 230 000 eurot. Hambaraviteenus on mõeldud puuduva suuhügieeniga inimesele, kellele raviarst on määranud eluaegse hambaravi diagnoosi. Mullu kasutas seda võimalust 623 inimest, aasta varem aga 427 inimest.
2021. aastal aga vähenes täiskasvanute vältimatut hambaravi kasutanud inimeste arv 20% ja teenuse rahastamine 207 000 euro võrra. Aasta varem tõusis vältimatu hambaravi kasutus hüppeliselt COVID-19 haigusest tingitult, kui plaaniline ravi oli piiratud ja laienes vältimatu hambaravi teenuste loetelu.
Kuni 19-aastaste hambaravi ennetusele ja ravile kulus mullu haigekassal 27 miljonit eurot. Aasta varem aga kolm miljonit eurot vähem. Laste ortodontiateenuse eest tasutakse teatud juhtudel ning eelmisel aastal sai teenust 20 444 last 9 miljoni euro eest.
3−19-aastastest lastest ja noortest käis eelmisel aastal riigi kulul hambaravil 59% sihtrühmast. Kõige usinamad hambaarsti juures käijad olid 6–11-aastased. Enim kasutasid riigi poolt pakutavat tasuta hambaravi teenust Saare, Võru, Jõgeva ja Tartu maakonna lapsed. Endiselt jõuavad kõige vähem hambaarsti vastuvõtule Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ja Valgamaa lapsed.
Haigekassa prioriteediks on laste hambahaiguste ennetuse ja raviteenuste kättesaadavuse ühtlustamine ja parandamine. „Vaatamata ulatuslikule teavitustööle ei ole see olnud piisav. Pikema eesmärgina peaks laste hambahaiguste ennetustegevused ja ravi toimuma praegusest süsteemsemalt ning ennetustegevustesse soovime kaasata rohkem kooliõdesid,“ selgitas Friedemann.
