Murettekitav statistika: põhikooli lõpuks on 30%-l Eesti õpilastest diagnoositud lühinägevus

Mais käivitunud kampaania „Hoiame laste silmi!“ kutsub vanemaid üles laste silmaprobleeme märkama ja ennetama.Foto: Shutterstock

Laste silmad on praegu suurema surve all kui kunagi varem, sest õues viibitakse vähe ning ekraanide taga ollakse väga palju. Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarsti dr Kadi Palumaa sõnul on statistika murettekitav: hinnanguliselt 20-30% Eesti põhikooliealistest lastest ehk 45 000 koolilast on lühinägevusega ning see hulk kasvab aasta-aastalt.

Dr Kadi Palumaa sõnul on viimaste aastate kliinilises praktikas olnud selgelt näha müoopia laialdasemat levikut ning lühinägevus tekib tänapäeval üha sagedamini noorematel lastel. „Euroopa riikides läbi viidud uuringute põhjal võime eeldada, et Eestis jääb müoopia levimus nooremates kooliastmetes umbes 10-20% ning põhikooli lõpuklassides 20-30% vahele,“ kirjeldab dr Palumaa olukorra tõsidust.

Arst toonitab, et lühinägevus kujuneb tavaliselt välja varases koolieas ja selle tekkeriski suurendab vähene õues päevavalguses viibimine ning rohke lähitöö, sealhulgas arvutite ja nutiseadmete kasutamine. Kuna laste igapäevaelu on õppimisest kuni sotsiaalse suhtluseni kolinud koroona ajal nutiseadmetesse, siis kutsub dr Palumaa praegu lapsevanemaid üles erilisele tähelepanelikkusele oma laste silmade hoidmisel.

Probleemi teadvustamisele aitab kaasa sellel kevadel Colonna heategevusfondi poolt ellu kutsutud ennetuskampaania „Hoiame laste silmi!“. „Oleme väga tänulikud fondile, kelle abiga saame lühinägevuse probleemile suuremat tähelepanu juhtida,” sõnab dr Palumaa. Ennetuskampaaniaga toonitatakse sedagi, et silmade raviks on määrava tähtsusega haiguse õigeaegne diagnoosimine. Seega on oluline, et vanemad märkaksid varakult lapse nägemisprobleeme.

Silmaarst nendib, et lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või kontaktläätsedega, kuid need meetodid ei takista lühinägevuse süvenemist. Seejuures toob ta välja, et mitmel pool maailmas on kasutusele võetud ka uued tõenduspõhised ravimeetodid. Kõige efektiivsemaks uueks meetodiks on atropiini silmatilgad, mis pärsivad müoopia süvenemist. “Eestis ja lähiriikides pole see ravi veel kättesaadav, kuid silmaarstid uurivad selle võimalikult kiire kasutusele võtmise võimalusi,” märgib dr Palumaa.

Hea uudis on aga see, et ITK silmakabinetti jõuab peagi spetsiaalselt lühinägevusega laste uurimiseks ja ravi määramiseks mõeldud keratobiomeeter. Tegemist on maailmas alles hiljuti kasutusele võetud aparaadiga, mis võimaldab mõne hetkega jäädvustada kõik vajalikud parameetrid müoopia diagnoosimiseks. Kui varasemalt pidi last uurima mitme eri aparaadiga, siis uus masin on palju lapsesõbralikum ja kiirem.

Loe ka, miks peavad kõik lapsed 3-aastaselt käima nägemiskontrollis ja kuidas nutiseadmed väikelaste nägemist mõjutavad.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.