Murranguline üleeuroopaline projekt hakkab otsima lahendusi rahvatervishoiu kriisidele

Vähk ja muud mittenakkushaigused on märkimisväärne väljakutse rahvatervishoiule ohustades enam kui kolmveerandit inimestest.Foto: Shutterstock

Möödunud nädalal Oslos toimunud kohtumisel sai ametliku alguse vähi ja muude mittenakkushaiguste ennetamisele suunatud nelja aastane koostööprojekt JA PreventNCD. Murrangulises projektis osaleb 25 riiki, et ühiselt leida lahendusi mittenakkushaigustest tingitud haiguskoormuse vähendamiseks.

Vähk ja muud mittenakkushaigused on märkimisväärne väljakutse rahvatervishoiule ohustades enam kui kolmveerandit inimestest. Ehkki nende haiguste riskitegurid nagu ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi tarbimine ja vähene liikumine on hästi teada, jätkub neist tingitud ühiskondlike ja majanduslike kulude kasv.

Ainuüksi Euroopa Liidus kulub igal aastal mittenakkushaigustest tingitud tervishoiukuludeks 115 miljardit eurot. Need näitajad, millele lisanduvad haigustega kaasnevad inimlikud kannatused rõhutavad tungivat vajadust kooskõlastatud tegevuseks.

Norra juhitud ja enam kui 100 partnerasutust kaasava ühistegevuse eesmärk on tegeleda mittenakkushaiguste ja nende riskiteguritega nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Projekt toetab haiguskoormuse vähendamisele suunatud strateegiaid ja poliitikaid, sh parandades liikmesriikide ühist võimekust kavandada ja viia ellu ennetustegevusi nii riiklikul, piirkondlikul kui kohalikul tasandil.

Samuti aitab ühistegevus täiustada andmeid ja seiresüsteeme mittenakkushaiguste ning nende levinumate riskitegurite kohta ning vähendada sotsiaalset ebavõrdsust nende haiguste esinemises. Algatus aitab kaasata ja toetada ennetusvaldkonna võtmeisikuid, sh kõigi valitsustasandite otsustajaid, kodanikuühiskonna organisatsioone, spetsialiste, elanikkonda ja patsientide rühmi, et hõlbustada koostööd ja ühiseid jõupingutusi. 

Linda Granlund, projekti üldkoordinaator (Norra tervisedirektoraat) tõstab esile, et alanud ühistegevus tähistab olulist paradigma muutust, suunates 20% tervishoiueelarvest ennetusele ja sümboliseerides seeläbi Euroopa muutuvat lähenemist tervisele. Vaatamata kogu oma mitmekesisusele seisab Euroopa silmitsi sarnaste väljakutsetega, olgu selleks muutused rahvastikus või hiljutine COVID-19 pandeemia. Projekti teaduskoordinaator, professor Knut-Inge Klepp (Norra rahvatervishoiu Iinstituut) rõhutab ühtse lähenemisviisi vajadust ja piiriülese koostöö olulisust tervisekriiside, sh mittenakkushaigustest tingitud tervisekriisi lahendamisel.   

Eestis on ühistegevuse juhtpartneriks Tervise Arengu Instituut ning projekti on kaasatud Tartu Ülikool. Eesti osaleb mitmetes ühistegevuse töölõikudes, näiteks tegevustes, mis on seotud alkoholi- ning toidu- ja toitumispoliitika kujundamisega või tervislikke valikuid soodustavate keskkondade arendamisega. Samuti panustatakse katseprojektidesse, et koos partneritega töötada välja uusi lahendusi muuhulgas tervisekäitumise mõjutamiseks või individuaalse haigusriski tõhusamaks mõõtmiseks.

Euroopa Liidu kaasrahastusel on projekti kogueelarve 95,5 miljonit eurot, mis moodustab 20% ELi tervishoiueelarvest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.