Kokku on hoolekandeasutuste kolletes jälgimisel 491 inimest. Tervishoiuasutustes koldeid juurde ei ole lisandunud ja Valga haigla koldesse uusi nakatunuid juurde ei ole lisandunud.
Nädal varem oli jälgimisel koolides kümme kollet ja koolieelsetes lasteasutustes üheksa kollet. Sellel nädalal oli koolikoldeid jälgimisel juba 30. Põhja regioonis on koroonakolded tuvastatud 17. koolis, Lõuna regioonis seitsmes ning Lääne regioonis kuues koolis. Kokku on koolide koroonakolletes jälgimisel 347 inimest. Koolieelsetes lasteasutustes eelmisel nädalal uusi koldeid ei tuvastatud.
Sisse toodud haigusjuhtude osakaal on langustrendis. Eelmisel nädalal registreeriti 76 sisse toodud juhtu, mis on seotud reisimisega 21 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on toodud Türgist ja Soomest.
Koroonaviiruse leviku riskitase on keskmine
Uue riskimaatriksi järgi, mis arvestab hospitaliseerimist, on koroonaviiruse leviku riskitase hetkel keskmine. Terviseameti prognoosi kohaselt aga võib järgmistel nädaltel oodata keskmiselt 500 nakatunut päevas ning 3500 nädalas. Selle prognoosi järgi võime jõuda kõrge koroonaviiruse leviku riskitasemeni juba oktoobri alguses.
Viimase 14 päeva haigestumus vähenes Saaremaal ja Läänemaal. Põlvamaal, Võrumaal ja Raplamaal näitas haigestumine stabiliseerumise märke. Haigestumine kasvas Jõgevamaal, Valgamaal, Viljandimaal.Haigestumus hakkas kasvama Lääne-Virumaal, Hiiumaa, Ida-Virumaal ja Järvamaal võrra. Samuti oli väikest kasvu näha Pärnumaal, Harjumaal ja Tartumaal. Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on endiselt Lõuna-Eesti maakonnad.
Eelmisel nädalal hospitaliseeriti 134 inimest – võrreldes nädal varasemaga vähenes see 7,5 protsendi võrra. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanud on 67 aastat. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas hospitaliseeritute hulgas 30-39- ja üle 80-aastaste inimeste osakaal.