Õde Laura Nulk-Uskov: meditsiinitöötaja peab olema usutavam kui Google

Pai-kampaania on kodanikualgatus, millega tänatakse õdesid ja hooldustöötajaid.Foto: Shutterstock

Täna, 12. mail tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist õdede päeva. Koroonakriis on õdede ja hooldustöötajate olulisuse eriliselt esile toonud – juba rohkem kui aasta on pandeemia kontrolli alla saamiseks töötatud erakordselt suure töökoormusega ja tehtud lugematul hulgal ületunde.

Õdede puudusest Eesti meditsiinisüsteemis on räägitud juba aastaid. Kuigi õdede pealekasv ei ole piisav, siis noori, kes selle eriala on valinud, suur töökoormus ei hirmuta – nende jaoks on olulisem võimalus enda töö kaudu inimesi aidata.

„Mul oli juba gümnaasiumis selge nägemus, et minu tulevane töö peab olema otseselt seotud inimeste aitamise ja nende elukvaliteedi parandamisega. Tänaseks olen õena töötanud kuus aastat ja mida aeg edasi, seda rohkem mu töö mulle meeldib,“ rääkis Confido Meditsiinikeskuse õde Laura Nulk-Uskov. 

Õe töös peab ta kõige olulisemateks omadusteks empaatiavõimet, hoolivust, kannatlikkust ja usaldusväärsust. „Mulle pakub patsientidega suhtlemine suurt rõõmu. Kui inimesel on mingi mure, siis ta vajab empaatilist kuulajat, kes oskab ka head nõu anda. Teadmisi tuleb edasi anda nii veenvalt, et patsient päriselt mu soovitusi järgiks – meditsiinitöötaja peab olema usutavam kui Google. Headest teadmistest, millest patsient aru ei saa, on vähe kasu, nii et teinekord tuleb asju korduvalt üle seletada,“ tõdes õde.  

Suure töökoormuse juures ei tohi iseennast unustada

Igapäevaselt tegeleb õde Confidos 10–25 patsiendiga. „Vastuvõtule pöördutakse nii ootamatute kui ka krooniliste tervisemuredega. Teostan vaktsineerimisi, õendusprotseduure ja uuringuid,” kirjeldas Nulk-Uskov oma igapäevatööd.

“Üha enam on ka patsiente, kes soovivad probleeme ennetada ja head tervist säilitada – on väga tore, et inimesed on hakanud võtma vastutust enda tervise ja heaolu eest. Sellistel vastuvõttudel vestleme patsiendiga tema elustiilist, võimalike haiguste riskifaktoritest ja sellest, mida inimene ise oma tervise hoidmiseks teha saab. Vastuvõttude vahel vastan patsientide pöördumistele e-kirja või telefoni teel.“

Suure töökoormuse juures peab Nulk-Uskov äärmiselt oluliseks, et õed ja teised meditsiinitöötajad lisaks patsientide tervisele ka iseenda heaolu eest hoolitseksid. „Mind teeb väga murelikuks, kui näen üle töötamas inimesi, kelle töö on teiste inimeste ravimine. Uskumus, et kõik peab tulema rakkus kätega, on eestlastele justkui emapiimaga kaasa antud. Kui sul pole kogu aeg ebanormaalselt kiire, siis sa justkui ei tee tööd õigesti,“ rääkis õde. 

Tervishoiutöötajad puutuvad igapäevaselt kokku ka kannatuste ja valuga. Lisades sellele suure töömahu ja kõrge stressitaseme, ongi läbipõlemine kerge tekkima. Seepärast on üks oluline osa õe tööst see, et õpitaks iseennast hoidma – teisi aidata saab vaid siis, kui endal on tass täis. „Meditsiinis peaks kehtima sama reegel nagu lennunduses – kõigepealt pane hapnikumask pähe endale ja seejärel aita teisi,“ märkis Nulk-Uskov. 

Õed on COVID-19 pandeemiaga võitlemisel on andnud äärmiselt suure panuse, mis kindlasti väärib tunnustamist – näiteks nagu Pai algatus seda teeb. Just kriisiolukorras tuleb eriti selgelt esile, kui oluline on ka iseendale aega võtta. Seejuures tunnustab Nulk-Uskov kõikide õdede ja teiste tervishoiutöötajate üliinimlikku panust Covid-19 kriisiga võitlemisel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.